Investor Toomas: ühisrahastus kui teadlik risk

Vandeadvokaat ning Finance Estonia ühisrahastuse töörühma juht Merit Lind tõdes eelmisel nädalal Äripäeva korraldatud ühisrahastuse seminaril, et tänased platvormid toimetavad õiguslikus keskkonnas, mille eripärasid enamus investoreid ei hooma.

Sellegipoolest on tema hinnangul Eestis piisavalt seadusi ning õigusakte, mis ühisrahastuse eri osapoolte – investor, rahakaasaja ja platvorm – vahelisi suhteid reguleerivad. Tõsi, on küll võimalusi, mille kaudu saavad osad platvormid õiguse raamidest väljapoole jääda, kuid see pole tingimata negatiivne.

Risk nagu iga teine

„Näiteks kui ühisrahastusplatvorm on tegevusloata, siis peavad nad ikka seadusi järgima ning tegemist pole kindlasti kolliga,“ leidis Lind. Tema sõnul peab investor sõltumata varaklassist olema piisavalt tark, et arvestada raha paigutamisega kaasnevate riskidega ning lugeda lepingutingimusi. Ühisrahastusse investeerimine ei erine ka siin kuigi palju teistest investeeringutest ning investor ei tohiks eeldada, et saab kindlasti oma raha tagasi.

„Kui platvormid panevad kolm hoiatust üles, et nemad ei vastuta vahendajana raha kaotuse eest või et investor võib oma raha kaotada, ja siis ikka investeeritakse, on see rahapaigutaja risk,“ viitas Lind sellele, et platvormid tegutsevad siiski antud raamides ning ka investor peab olukorraga arvestama. Tema sõnul tasub investeerimisotsust langetada eelkõige platvormi kasutamistingimusi lugedes ning hinnates, kas need on investorile sobivad. Tegevusloa olemasolu pole seejuures niivõrd tähtis.

Ülereguleerida ei maksa

Ühisrahastust on mõtet reguleerida Linnu arvates vaid siis, kui see annab ka platvormidele midagi juurde. „Kui saaksime regulatsioone kehtestada viisil, et see ei takista platvormide kasvu ja arengut, vaid annab kägistamise asemel hoogu juurde – siis targalt fokuseeritud aktiga oleks võimalik palju head korda saata,“ leidis ta. „See ei tohi olla aga nii, et seadusandja tuleb ja laob vaevu hingitsejatele koormat peale.“

Regulatsioonide kehtestamisel tuleb aga ka arvestada sellega, mida teevad ülejäänud Euroopa riigid. Kui igas riigis on erinevad seadused, võib see muuta raskeks meie platvormide välisturgudele laienemise. „Iga uue sihtturu õigusliku raamistiku välja selgitamine suurendab administratiivseid kulusid,“ viitas Lind sellele, et siseriikliku agenda tagaajamine ei pruugi alati olla parim lahendus. „Meiesuguste väikeriikide platvormide jaoks on oluline, et Euroopa Liidu tasandil toimuks harmoniseerimine.“

Minu seisukoht on, et ühisrahastuse puhul on tegemist küllaltki uue valdkonnaga ning see, et segadust sellega on palju, peaks olema loomulik. Olen nõus, et kui peaksin võtma riski oma raha sellesse varaklassi paigutama, pean aktsepteerima ka riske, mis hetkel selles vallas on. Nende minimeerimiseks saan vaid ära teha võimalikult hea kodutöö ning see, mis minu investeeringutest saab, on justkui hindeks minu nähtud vaevale.

Artikkel põhineb Äripäeva 11. aprillil korraldatud seminarilt saadud informatsioonil.