Maksukruustangid pitsitavad valusamini

Peaminister Mart Laar kiitis kolmikliidu esimest eelarvet sõnadega: põhimõttelagedust asendab selgus ning jupijumalust riigimehelikkus. Võimukolmiku taktikat «ühe käega annan, teisega võtan» -- ettevõttesse investeeritud tulu vabastati tulumaksust ja samal ajal tõsteti muid riigikoormisi -- ei pea Äripäev riigimehelikuks. Ajal, mil välisinvesteeringute maht on vähenenud, piirab valitsusliit oma maksupoliitikaga sisemaist nõudlust ja pärsib säästmist ning lõppkokkuvõttes võib loodetud efekt ettevõtete tulumaksuvabastusest tulemata jääda.

Sõiduki registreerijail, juhi- ja relvalubade taotlejail, abielu sõlmijail ja lahutajail ning paljudel teistel Eesti elanikel on väga kiired päevad, sest 1. jaanuarist 2000 on kõik asjatoimingud riigiga mitmeid kordi kallimad.

Maksukruustangid hakkasid maksumaksjat valusamini pitsitama juba detsembris, mil hiljuti lubatud aktsiisitõusu aeglustamise asemel kallines kütuseaktsiis ikka.

Kütuse kallinemine on vaid osa sellest, mis kergendab tuleval aastal autoomaniku rahakotti -- keskmiselt 10% kallineb kohustuslik liikluskindlustus, seejuures teenustasu poliisi sõlmimise eest 34 kroonilt kuni 225 kroonini. Firmadel tuleb tasuda ka sõiduki erisoodustusmaksu, keskelt läbi 300 krooni sõiduki kohta.

Kallineb maamaks, ühissõidukite piletite hinnad kahekordistuvad, kõrgemad on trahvimäärad. Suvest on 18% kallim ka toasoe -- kütte ja soojuse käibemaksusoodustuse kaotamist põhjendatakse nagu kütuseaktsiisi tõusu ELi direktiividega.

Üldine maksukoormus ei tõuse, kinnitas kolmikliit 2000. aasta eelarvet vastu võttes. Formaalselt võib ju nii olla, kuid see, mida riik maksumaksjalt aktsiiside, lõivude, trahvide näol jupikaupa kokku korjab, on reaalne raha. Üksiti võttes on tegu tühiste summadega, kuid kõik kokku teeb aasta peale kena summa. Enamik inimesi on sunnitud piirama oma loomulikku tarbimist või mõnest asjast ka loobuma.

Kui väheneb välisinvesteeringute maht, tuleb soodustada sisemaiseid investeeringuid, siis võib loota ka majanduskasvu. Investeeringud kasvavad aga eeskätt säästude arvel. Kui inimesed piiravad tarbimist, ei tule säästmine enam kõne alla. Kust tuleb siis majanduskasv?

Valitsus läks hõlpsamat teed -- selle asemel et parandada seniste maksude laekumist, tõmmata kokku riigivalitsemiskulusid, lükata käima haldusreform, korjab ta lihtsalt rahvalt suure osa sissetulekutest ära. Valitsus peab 2001. a eelarvet tehes võtma teise suuna -- vähendama maksukoormat ning valitsemiskulusid. Riigil on ees korrastumisaasta, nagu oli ettevõtlusele aasta 1997.