Töötuskindlustuse tuleku aeg ebaselge

Lõplikult peavad töötuskindlustuse rakendumise aja otsustama ilmselt valitsus ja riigikogu, ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali.

Rahandusministeeriumi hinnangul on uue kindlustusliigi rakendumine tuleva aasta keskel puhttehniliselt võimatu. Tali sõnul ei ole kahtlust, et see peab rakenduma 2002. aastal.

Sotsiaalministeerium, mis saatis vastava eelnõu sel nädalal justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks, pooldab endiselt 2001. aasta 1. juulit.

Tali sõnul võib töötuskindlustuse seaduseelnõu jõuda valitsusse juba järgmisel nädalal.

Lisaks rakendumise aja eriarvamusele on Tali teatel rahulolematud ka tööandjad, kes ei soovi maksta töötuskindlustuse fondi 0,5 protsenti töötaja brutopalgast. Samuti on küsitavusi töötuskindlustuse fondi haldamisega seoses, märkis ta.

Töötuskindlustusmakse suuruseks on eelnõu kohaselt töövõtjale üks protsent brutopalgast ja tööandjale 0,5 protsenti töötaja brutopalgast.

Tööandjad tahavad jagada riigiga nendepoolset 0,5protsendilist kindlustusmakset, nii et riik maksaks 0,25 protsenti ja tööandja samuti 0,25 protsenti.

Ametiühingud Tali hinnangul kuigi rahulolematud ei ole, kuigi neile ei meeldi töötuskindlustuse süsteemi rakendumise edasilükkamine.

Rahandusministeeriumi hinnangul on otstarbekam seadust rakendada aasta algusest, mitte keskelt, sest see nõuab ettevalmistusi maksuametilt, tööhõivetalitustelt ja riigikassalt.

Samas on eelnõu menetlemiseks jäänud riigikogus vähe aega, seega pole järgmise aasta algus enam mõeldav.

Lisaks rakendusajale on sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium eriarvamusel ka selles osas, milline institutsioon peaks kindlustusmakseid koguma ja kas töötuskindlustus peaks olema sund- või kohustuslik kindlustus. Sundkindlustuse korral läheks makse automaatselt palgast maha, kohustusliku kindlustuse korral tuleb sõlmida leping kindlustuse maksmiseks.

Töötuskindlustuse seaduse eelnõu kohaselt saab töötaja tänu kindlustusmaksele pärast töötuks jäämist 100 päeva jooksul 50 protsenti oma viimasest palgast, kuid peab olema tasunud kindlustusmakseid vähemalt aasta. 100. päevast 360. päevani saab töötu 40 protsenti viimasest palgast. Samas ei tohi hüvitise arvutamisel aluseks olev töötasu ületada nelja keskmist palka.

Omal soovil töölt lahkumise või töötaja süü tõttu vallandamise korral töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki. Samuti peab töötu olema hüvitise maksmise ajal valmis igal hetkel tööle asuma. Kui ta ütleb ära endale sobivast tööst, jääb ta edasisest hüvitisest ilma.

Vähemalt aasta töötuskindlustusmakset tasunud tööandjale korvab tagatisfond kõik kollektiivse koondamisega seotud kulud. Samuti makstakse fondist välja firma pankroti korral töötajatele viimase kolme kuu töötasud.

Lisaks töötuskindlustusele lükkub ilmselt edasi ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendamine.

Kokku suurendaksid kindlustusliigid ettevõtete palgakulusid 2,36 protsenti, millele lisanduks veel üks protsent töötuskindlustusmakset töövõtjatelt.

Autor: BNS