Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötuskindlustuse tuleku aeg ebaselge

    Lõplikult peavad töötuskindlustuse rakendumise aja otsustama ilmselt valitsus ja riigikogu, ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali.
    Rahandusministeeriumi hinnangul on uue kindlustusliigi rakendumine tuleva aasta keskel puhttehniliselt võimatu. Tali sõnul ei ole kahtlust, et see peab rakenduma 2002. aastal.
    Sotsiaalministeerium, mis saatis vastava eelnõu sel nädalal justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks, pooldab endiselt 2001. aasta 1. juulit.
    Tali sõnul võib töötuskindlustuse seaduseelnõu jõuda valitsusse juba järgmisel nädalal.
    Lisaks rakendumise aja eriarvamusele on Tali teatel rahulolematud ka tööandjad, kes ei soovi maksta töötuskindlustuse fondi 0,5 protsenti töötaja brutopalgast. Samuti on küsitavusi töötuskindlustuse fondi haldamisega seoses, märkis ta.
    Töötuskindlustusmakse suuruseks on eelnõu kohaselt töövõtjale üks protsent brutopalgast ja tööandjale 0,5 protsenti töötaja brutopalgast.
    Tööandjad tahavad jagada riigiga nendepoolset 0,5protsendilist kindlustusmakset, nii et riik maksaks 0,25 protsenti ja tööandja samuti 0,25 protsenti.
    Ametiühingud Tali hinnangul kuigi rahulolematud ei ole, kuigi neile ei meeldi töötuskindlustuse süsteemi rakendumise edasilükkamine.
    Rahandusministeeriumi hinnangul on otstarbekam seadust rakendada aasta algusest, mitte keskelt, sest see nõuab ettevalmistusi maksuametilt, tööhõivetalitustelt ja riigikassalt.
    Samas on eelnõu menetlemiseks jäänud riigikogus vähe aega, seega pole järgmise aasta algus enam mõeldav.
    Lisaks rakendusajale on sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium eriarvamusel ka selles osas, milline institutsioon peaks kindlustusmakseid koguma ja kas töötuskindlustus peaks olema sund- või kohustuslik kindlustus. Sundkindlustuse korral läheks makse automaatselt palgast maha, kohustusliku kindlustuse korral tuleb sõlmida leping kindlustuse maksmiseks.
    Töötuskindlustuse seaduse eelnõu kohaselt saab töötaja tänu kindlustusmaksele pärast töötuks jäämist 100 päeva jooksul 50 protsenti oma viimasest palgast, kuid peab olema tasunud kindlustusmakseid vähemalt aasta. 100. päevast 360. päevani saab töötu 40 protsenti viimasest palgast. Samas ei tohi hüvitise arvutamisel aluseks olev töötasu ületada nelja keskmist palka.
    Omal soovil töölt lahkumise või töötaja süü tõttu vallandamise korral töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki. Samuti peab töötu olema hüvitise maksmise ajal valmis igal hetkel tööle asuma. Kui ta ütleb ära endale sobivast tööst, jääb ta edasisest hüvitisest ilma.
    Vähemalt aasta töötuskindlustusmakset tasunud tööandjale korvab tagatisfond kõik kollektiivse koondamisega seotud kulud. Samuti makstakse fondist välja firma pankroti korral töötajatele viimase kolme kuu töötasud.
    Lisaks töötuskindlustusele lükkub ilmselt edasi ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendamine.
    Kokku suurendaksid kindlustusliigid ettevõtete palgakulusid 2,36 protsenti, millele lisanduks veel üks protsent töötuskindlustusmakset töövõtjatelt.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.

Olulisemad lood

Raadiohommikus börsiralli, Ajujaht ja küberrünnakute tõrjumine
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis räägime maailma börsidel toimunud rallist, seda põhjustanud USA Föderaalreservi juhi Jerome Powelli sõnavõtust ning aktsiaturgude edasisest väljavaatest. LHV maakler Martin Uutman jagab muljeid ka äsja välja tulnud raamatust “Kauplemise voog”.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis räägime maailma börsidel toimunud rallist, seda põhjustanud USA Föderaalreservi juhi Jerome Powelli sõnavõtust ning aktsiaturgude edasisest väljavaatest. LHV maakler Martin Uutman jagab muljeid ka äsja välja tulnud raamatust “Kauplemise voog”.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.