Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolmik võimumängudest
Peaminister Mart Laar lubas esmaspäeval, et kommenteerib teisipäeval Meelis Laod, Jüri Mõisa ja Peterburi allilma puudutavat raportit. Peaminister loobus eile igasugusest kommentaaridest sel teemal.
Priit Vilba tagasiastumist olen ma juba varem eeldanud. Neid, kes võiksid Vilba eeskuju järgida, on igasugustel ametipostidel üsna mitu. Pean silmas valitsusest Pärnoja ja Jürgensoni. Mida kauem kestab dialoogi puudumine, seda suuremaks läheb lõhe rahva ja valitsuse vahel. Poliitiku vastutus pole süüline ja seega pole vaja tõestada, kas keegi oli süüdi või mitte. Tagasiastumiseks on piisav põhjus, kui usaldus selle poliitiku vastu on hakanud langema. Ja kui usaldus on katastroofiliselt kadunud, siis on hilja tagasi astuda. Aga parem hilja, kui mitte kunagi.
Kohtumisel FBI juhiga polnud juttu ei Tallinna linnavalitsuse asjadest ega ka Meelis Laost. Mul on väga kahju, et mu kohtumine FBI direktori Louis Freeh?ga ning sellejärgne memo on tekitanud ajakirjanduses fantastilisi järeldusi. Kindlasti on spekulatsioon see, nagu me oleks rääkinud seal Tallinna linnavalitsuse asjadest. Kapo ja keskkriminaalpolitsei kontrollivad oma igapäevatöös isikute tausta ja tegemisi, kes võivad Eesti riigile probleeme tekitada. Arvestades Meelis Lao minevikus toimepandut, oleme me olnud tema tegevusest huvitatud.