Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Viktoria Korpan
- 22. mai 2001 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Vaata Maailma projekt nõuab raha
Ühispanga-poolne Vaata Maailma projektijuht Riho Unt rääkis, et viimasel koosolekul jäi kõlama ettepanek, et firmad, kes osalevad praegu projektis allahindluste ja soodustustega, peaksid toetama projekti ka rahalise panusega.Selle suurus võiks olla umbes üks protsent firma kasumist ja mitte vähem kui 500 000 krooni aastas.Vaata Maailma projektijuht Alar Ehandi ütles, et selline ettepanek on tõesti tehtud, kuid otsus ei ole veel vastu võetud.Ühispank toetab Vaata Maailma projekti 30 miljoni krooniga, sellest ligi 10,2 miljonit eraldab pank juba sel aastal.Undi sõnul suunatakse see raha eeskätt avalike internetipunktide loomiseks. Järgmisel nädalal otsustab Ühispank, mis piirkondades luuakse panga abil avalikud internetipunktid. ?Avaldusi on juba laekunud, praegu jagame 30?40 arvutit,? rääkis Unt. ?Uuendame ka need avalikud arvutid, mis on Ühispanga kontorites.? Ühispank kompenseerib ka intresse arvuti soetamisel.Eesti ühe suurema IT-firma Baltic Computer Systemsi (BCS) tütarettevõtte BCS Infra juhatuse esimees Märt Viitas ütles, et firma on otsustanud peale soodustele toetada projekti 200 000 krooniga.?Kuhu see raha läheb, otsustab Vaata Maailma,? sõnas Viitas. BCSi mitterahaline panus on umbes seitsme miljoni krooni väärtuses kolme aasta jooksul.Maailma ühe suurema arvutitootja IBM Eesti esinduse juht, Vaata Projekti nõukogu liige Valdo Randpere ütles, et ei soovi kommenteerida IBMi võimalikku rahalist toetamist. ?Otsus, et kõik projektis osalejad peavad kindla summaga toetama, pole veel vastu võetud,? rääkis ta. ?Meie uurime praegu tarkvara kinkimise võimalusi, see võib olla rohkem väärt kui mõnisada tuhat krooni.?IBM on projektiga liitumisel lubanud kuni 60 protsenti allahindlust tark- ja riistvarale.?Oleme otsustanud investeerida osa oma kasumist ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ajast projekti Vaata Maailma, konkreetselt saame palju ära teha ka oma klientfirmade, kelleks on Eesti suured ja kesksuured ettevõtted, töötajate seas internetile juurdepääsu tagamiseks,? ütles projektiga liitunud ASi IT Grupp nõukogu esimees Jaak Ennuste.Ka Eesti suurim kaabeltelevisioonifirma Starman teatas üleeile liitumisest projektiga ning panustab omalt poolt lähema kolme aasta jooksul 10 miljonit krooni.MicroLinki juhatuse liige Antti Aasmaa ütles, et firmas pole veel arutatud võimalust toetada projekti kindla rahasummaga. ?Seda otsustab nõukogu,? sõnas ta. Arvutiallahindluse kujul toetab MicroLink projekti 15 miljoni krooniga.Vaata Maailma on Eesti ettevõtete ja riigi koostöös sündinud suurprojekt, mille eesmärgiks on suurendada oluliselt internetikasutajate arvu ning parandada sellega Eesti elanike elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet.___________________________________________________17.05.2001 Ligipääs internetile olgu kõigile tasuta06.04.2001 E-riik saab e-kodaniku02.04.2001 Firmad viivad arvutid maal08.03.2001 Internet saab rahasüsti- Hetkel kuum
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Teadlane: kuidas päästa noored passiivsusest
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Šiauliu Bankas vedas Balti koondindeksi rohelisse
Kuna Šiauliu Bankase aktsiatega kaubeldi teisipäeval enim ning aktsia tõusis märkimisväärselt, tõusis Balti koondindeks +0,15% ning Vilniuse börs kerkis +0,45%. Tallinna turg taganes -0,04% ning Riia börs langes -1,89%.
Kuna Šiauliu Bankase aktsiatega kaubeldi teisipäeval enim ning aktsia tõusis märkimisväärselt, tõusis Balti koondindeks +0,15% ning Vilniuse börs kerkis +0,45%. Tallinna turg taganes -0,04% ning Riia börs langes -1,89%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Vilniuse Hero ärimaja katusele tulevad olümpia-väärilised jooksurajad
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.