Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arco Vara toob turule uudse kinnisvarafondi

    Loodav Arco Kapital 1 investeerib raha Tallinna likviidsesse väljaarendatud kommertskinnisvarasse, mida on võimalik senisest efektiivsemalt hallata. Ei osteta aga mitte otse kinnisvara, vaid kinnisvara omavate ettevõtete aktsiaid või osakuid. ?Kesklinnast me eriti kaugemale ei vaata,? lausus Arco Kapital 1 nõukogu liige, Arco Vara Grupi nõukogu esimees Arti Arakas. Tema sõnul on läbirääkimised pooleli umbes 30 objekti osas.
    ?Eesmärk on teenida läbi renditulu ja kinnisvara hinnatõusu kaudu,? lausus OÜ Arco Kapital 1 juhatuse liige, Arco Investeeringute juhatuse liige Veljo Kuusk. Tema sõnul on minimaalselt 20% aastatulu täiesti reaalne. ?Meie enda varad on suutnud aastas teenida keskmiselt 45%,? lausus Kuusk.
    Programmi nõustava PricewaterhouseCoopers CF&IB juht Mart Habakuk märkis, et programm ei garanteeri tulusust, kuid analüüs näitab, et investeering peaks tagama investorile piisava kindlustunde.
    Programmist saadavad rahavood makstakse investoritele igakuiselt välja ning programmi lõppedes müüakse kogu omandatud kinnisvara maha ja saadud raha jagatakse investorite vahel proportsionaalselt nende osalusega.
    Arco Kapital 1 emissioon kuulutatakse välja novembri alguses ja miinimuminvesteering on 650 000 krooni. Märkimisperiood kestab kava kohaselt 3 kuud, kuid kui 200 miljonit krooni kogutakse kokku kiiremini, lõpeb ka märkimisperiood varem.
    Investeerija peab arvestama juhtimiskuludega, milleks on ostetud kinnistu soetusmaksumusest 5%, igakuisest konsolideeritud tulust 3,5% ning 14% aastatootlust ületavalt tootluselt 20%.
    Juhul kui investor soovib oma raha enne programmi lõppu tagasi saada, peavad investorid omavahel kokkuleppele jõudma, sest ennetähtaegse osakute tagasiostmise kohustust haldajal ei ole.
    Hansabank Marketsi analüüsi osakonna juhataja Urmas Riiel sõnas, et kahtlemata on tegemist huvitava projektiga, mis näitab ära, kui palju pikaajalist raha turul on. Kui suureks võiks huvi sellise investeerimisvõimaluse vastu kujuneda, on Riieli sõnul raske prognoosida. ?Oleksin üllatunud, kui see liiga populaarseks kujuneks,? lausus Riie. Tema sõnul ei ole see tõsine alternatiiv näiteks võlakirjadele, mida saab vajadusel osta ja müüa. Olenevalt asjaoludest võib kinnisvara olla samaväärne riskantsete aktsiainvesteeringutega.
    ?Kuigi oodatav 20% tootlus on hea, peaks see viieaastase instrumendi atraktiivsemaks muutmiseks likviidsust arvestades kõrgem olema,? lausus Riiel.
    Tallinna börsil on aktsiad odavad, juhtivate aktsiate pikaajaline keskmine aastatootlus ei jää alla 15% ning aktsiaid saab igal hetkel osta ja müüa, rääkis Riiel. Kui Hansapanga aktsia maksab vaatamata panga enda kasvule sama palju kui 1,5 aastat tagasi, siis kinnisvarahinnad on hiljuti teinud läbi suure hüppe ning on tõenäoline, et mingiks ajaks on tase saavutatud, lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.