• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arco Vara toob turule uudse kinnisvarafondi

    Loodav Arco Kapital 1 investeerib raha Tallinna likviidsesse väljaarendatud kommertskinnisvarasse, mida on võimalik senisest efektiivsemalt hallata. Ei osteta aga mitte otse kinnisvara, vaid kinnisvara omavate ettevõtete aktsiaid või osakuid. ?Kesklinnast me eriti kaugemale ei vaata,? lausus Arco Kapital 1 nõukogu liige, Arco Vara Grupi nõukogu esimees Arti Arakas. Tema sõnul on läbirääkimised pooleli umbes 30 objekti osas.
    ?Eesmärk on teenida läbi renditulu ja kinnisvara hinnatõusu kaudu,? lausus OÜ Arco Kapital 1 juhatuse liige, Arco Investeeringute juhatuse liige Veljo Kuusk. Tema sõnul on minimaalselt 20% aastatulu täiesti reaalne. ?Meie enda varad on suutnud aastas teenida keskmiselt 45%,? lausus Kuusk.
    Programmi nõustava PricewaterhouseCoopers CF&IB juht Mart Habakuk märkis, et programm ei garanteeri tulusust, kuid analüüs näitab, et investeering peaks tagama investorile piisava kindlustunde.
    Programmist saadavad rahavood makstakse investoritele igakuiselt välja ning programmi lõppedes müüakse kogu omandatud kinnisvara maha ja saadud raha jagatakse investorite vahel proportsionaalselt nende osalusega.
    Arco Kapital 1 emissioon kuulutatakse välja novembri alguses ja miinimuminvesteering on 650 000 krooni. Märkimisperiood kestab kava kohaselt 3 kuud, kuid kui 200 miljonit krooni kogutakse kokku kiiremini, lõpeb ka märkimisperiood varem.
    Investeerija peab arvestama juhtimiskuludega, milleks on ostetud kinnistu soetusmaksumusest 5%, igakuisest konsolideeritud tulust 3,5% ning 14% aastatootlust ületavalt tootluselt 20%.
    Juhul kui investor soovib oma raha enne programmi lõppu tagasi saada, peavad investorid omavahel kokkuleppele jõudma, sest ennetähtaegse osakute tagasiostmise kohustust haldajal ei ole.
    Hansabank Marketsi analüüsi osakonna juhataja Urmas Riiel sõnas, et kahtlemata on tegemist huvitava projektiga, mis näitab ära, kui palju pikaajalist raha turul on. Kui suureks võiks huvi sellise investeerimisvõimaluse vastu kujuneda, on Riieli sõnul raske prognoosida. ?Oleksin üllatunud, kui see liiga populaarseks kujuneks,? lausus Riie. Tema sõnul ei ole see tõsine alternatiiv näiteks võlakirjadele, mida saab vajadusel osta ja müüa. Olenevalt asjaoludest võib kinnisvara olla samaväärne riskantsete aktsiainvesteeringutega.
    ?Kuigi oodatav 20% tootlus on hea, peaks see viieaastase instrumendi atraktiivsemaks muutmiseks likviidsust arvestades kõrgem olema,? lausus Riiel.
    Tallinna börsil on aktsiad odavad, juhtivate aktsiate pikaajaline keskmine aastatootlus ei jää alla 15% ning aktsiaid saab igal hetkel osta ja müüa, rääkis Riiel. Kui Hansapanga aktsia maksab vaatamata panga enda kasvule sama palju kui 1,5 aastat tagasi, siis kinnisvarahinnad on hiljuti teinud läbi suure hüppe ning on tõenäoline, et mingiks ajaks on tase saavutatud, lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Äripäeva veebi täidavad täna tippettevõtjate järgmise aasta äriplaanid
Täna toimub majanduskonverents Äriplaan 2022, kus Eesti tippettevõtjad avaldavad oma uue aasta äriplaani ning jagavad nõu, kuidas ettearvamatus majandusolukorras tugev püsida.
Täna toimub majanduskonverents Äriplaan 2022, kus Eesti tippettevõtjad avaldavad oma uue aasta äriplaani ning jagavad nõu, kuidas ettearvamatus majandusolukorras tugev püsida.