• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva TOPid ? vaja on pööret kvalitatiivsusele

    Kogu maailmas koostatakse igal elualal erinevaid edukusjärjestusi, kõikvõimalikke TOP-nimestikke, nagu Eestis hästi tuntud Äripäeva TOPid. Inimestele on ju omane kõiges võistelda, kõike võrrelda ja kõrvutada. Edetabelid aitavad meil luua pilti mingi valdkonna hetkeolukorrast. Näiteks majanduses piltlikustavad TOPid turusituatsiooni nii turuosaliste endi kui ka klientide jaoks.
    Nii nagu valimiseelsete küsitluste tulemuste avaldamine mõjutab valijate käitumist, nii aga on ka majanduse TOPidel oma mõju turule. Seepärast on infoühiskonnas selliste edetabelite tegemise juures õigustatud küsimus, mis info põhjal on need kokku pandud? Kui usaldusväärne on infoallikas? Mis printsiipidel on valitud just see info? Kas kriteeriumid tagavad esinduslikkuse, mis võimaldab turusituatsiooni piisavalt täpselt edetabelis peegeldada?
    Proovigem leida vastust neile küsimustele hiljuti valminud Äripäeva koolitusfirmade edetabeli näitel. Koolitusettevõtete TOP moodustati kuue näitaja põhjal: käive, käibe kasv kordades, puhaskasum, kasumikasv absoluutarvudes, rentaablus protsentides ja varade tootlikkus protsentides. Seega on arvestatud eranditult ettevõtete finantsnäitajaid ja nende põhjal tuletatud suhtarve.
    Kui võrrelda Äripäeva edetabelit tänavu juunis Financial Times?is avaldatud koolitusettevõtete TOPiga, torkab huvitava asjaoluna kohe silma, et edetabelis ei kasutata ühtegi finantsnäitajat. Financial Times?i TOP valmib hoopis koolitusfirmadele ja nende toodetele antud kvaliteedihinnangute põhjal. Paljude kriteeriumide seas on näiteks klientide rahuolu ettevõttega (mil määral täitsid koolitused klientide ootusi) ja otsus kasutada ettevõtet tulevikus.
    Andmed sellise edetabeli koostamiseks koguti koolitusfirmade kursustel ja programmides osalenutelt, lisaks viidi läbi uuring ärikoolides. Suurem kaal anti vastajaile, kel oli rohkem töö- ja õppimiskogemust, samuti rahvusvaheliste ja ettevõtlust enam mõjutavates firmade töötajatele. Ettevõtetele spetsiaalselt kohandatud sisekoolituste puhul paluti anda igal koolitusettevõttel nimekiri suurematest klientidest ? kokku intervjueeriti 245 osalejat. Avatud kursuste osas saadeti laiali 7849 küsitlusankeeti, millest täidetult saadi tagasi 26,8% ehk 2101 ankeeti. Saadud andmete põhjal lülitas Financial Times koolitusedetabeli koostamise metoodikasse sellised kriteeriumid, nagu koolitusprogrammide ettevalmistuse hindamine, kursuste ülesehitus, õppematerjalid, lektorid, pakutud uued oskused.
    Oluline oli ka rahvusvahelisus ja koostöö teiste ettevõtetega: arvesse võeti lektorite rahvusvahelisust, seda, kas koolitusprogramme rakendatakse mitmes riigis ja eri rahvustest osalejatele, samuti kui palju koolitusi on välja töötatud koostöös teiste ettevõtetega või osaledes konsortsiumides.
    Näitajate hulgas olid ka hinnangud koolitusvahendite ning toidu ja majutuse kvaliteedile. Kõige ?numbrilisemaks? näitajaks oli koolituse rahaline väärtus kliendi jaoks ehk hinnang kvaliteedi ja hinna suhtele, mis muide 29. oktoobri Äripäeva koolitusrubriigi andmetel on ka Eestis kõige olulisem kriteerium koolitusfirma valikul.
    Niisiis kasutab Financial Times puhtkvalitatiivseid näitajaid ning nii on nende edetabel Äripäeva TOPist oma metoodikalt täiesti erinev. Mõistagi, sellise edetabeli koostamine tähendab suhteliselt keerukat ja kindlasti kulukat uuringut.
    Ometigi tasub see vaeva, sest kui piirduda vaid üksikute kvantitatiivnäitajatega, ei ole tulemus piisavalt adekvaatne, andmaks turul toimuvast tõest pilti.
    Mõnel ärialal, näiteks koolituses, torkavad vead eriti silma. Meil on mitmeid nn ühemehekoolitusfirmasid, mis oma finantsnäitajate poolest ei saagi konkureerida suuremate koolitusfirmadega, kuid kuuluvad samas oma ala tunnustatud tipptegijate hulka. Miks siis ei ole tipptegijate koht edetabelis? Nad ei paku ju kehva koolitust, vastupidi.
    Järelikult ei paku vaid finantsnäitajate põhjal tehtud TOP adekvaatset ja objektiivset pilti. Ilmselt on aeg küps Äripäeva TOPide hulka lisada ka kvalitatiivsetel näitajatel tuginevad edetabelid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.