Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva TOPid ? vaja on pööret kvalitatiivsusele

    Kogu maailmas koostatakse igal elualal erinevaid edukusjärjestusi, kõikvõimalikke TOP-nimestikke, nagu Eestis hästi tuntud Äripäeva TOPid. Inimestele on ju omane kõiges võistelda, kõike võrrelda ja kõrvutada. Edetabelid aitavad meil luua pilti mingi valdkonna hetkeolukorrast. Näiteks majanduses piltlikustavad TOPid turusituatsiooni nii turuosaliste endi kui ka klientide jaoks.
    Nii nagu valimiseelsete küsitluste tulemuste avaldamine mõjutab valijate käitumist, nii aga on ka majanduse TOPidel oma mõju turule. Seepärast on infoühiskonnas selliste edetabelite tegemise juures õigustatud küsimus, mis info põhjal on need kokku pandud? Kui usaldusväärne on infoallikas? Mis printsiipidel on valitud just see info? Kas kriteeriumid tagavad esinduslikkuse, mis võimaldab turusituatsiooni piisavalt täpselt edetabelis peegeldada?
    Proovigem leida vastust neile küsimustele hiljuti valminud Äripäeva koolitusfirmade edetabeli näitel. Koolitusettevõtete TOP moodustati kuue näitaja põhjal: käive, käibe kasv kordades, puhaskasum, kasumikasv absoluutarvudes, rentaablus protsentides ja varade tootlikkus protsentides. Seega on arvestatud eranditult ettevõtete finantsnäitajaid ja nende põhjal tuletatud suhtarve.
    Kui võrrelda Äripäeva edetabelit tänavu juunis Financial Times?is avaldatud koolitusettevõtete TOPiga, torkab huvitava asjaoluna kohe silma, et edetabelis ei kasutata ühtegi finantsnäitajat. Financial Times?i TOP valmib hoopis koolitusfirmadele ja nende toodetele antud kvaliteedihinnangute põhjal. Paljude kriteeriumide seas on näiteks klientide rahuolu ettevõttega (mil määral täitsid koolitused klientide ootusi) ja otsus kasutada ettevõtet tulevikus.
    Andmed sellise edetabeli koostamiseks koguti koolitusfirmade kursustel ja programmides osalenutelt, lisaks viidi läbi uuring ärikoolides. Suurem kaal anti vastajaile, kel oli rohkem töö- ja õppimiskogemust, samuti rahvusvaheliste ja ettevõtlust enam mõjutavates firmade töötajatele. Ettevõtetele spetsiaalselt kohandatud sisekoolituste puhul paluti anda igal koolitusettevõttel nimekiri suurematest klientidest ? kokku intervjueeriti 245 osalejat. Avatud kursuste osas saadeti laiali 7849 küsitlusankeeti, millest täidetult saadi tagasi 26,8% ehk 2101 ankeeti. Saadud andmete põhjal lülitas Financial Times koolitusedetabeli koostamise metoodikasse sellised kriteeriumid, nagu koolitusprogrammide ettevalmistuse hindamine, kursuste ülesehitus, õppematerjalid, lektorid, pakutud uued oskused.
    Oluline oli ka rahvusvahelisus ja koostöö teiste ettevõtetega: arvesse võeti lektorite rahvusvahelisust, seda, kas koolitusprogramme rakendatakse mitmes riigis ja eri rahvustest osalejatele, samuti kui palju koolitusi on välja töötatud koostöös teiste ettevõtetega või osaledes konsortsiumides.
    Näitajate hulgas olid ka hinnangud koolitusvahendite ning toidu ja majutuse kvaliteedile. Kõige ?numbrilisemaks? näitajaks oli koolituse rahaline väärtus kliendi jaoks ehk hinnang kvaliteedi ja hinna suhtele, mis muide 29. oktoobri Äripäeva koolitusrubriigi andmetel on ka Eestis kõige olulisem kriteerium koolitusfirma valikul.
    Niisiis kasutab Financial Times puhtkvalitatiivseid näitajaid ning nii on nende edetabel Äripäeva TOPist oma metoodikalt täiesti erinev. Mõistagi, sellise edetabeli koostamine tähendab suhteliselt keerukat ja kindlasti kulukat uuringut.
    Ometigi tasub see vaeva, sest kui piirduda vaid üksikute kvantitatiivnäitajatega, ei ole tulemus piisavalt adekvaatne, andmaks turul toimuvast tõest pilti.
    Mõnel ärialal, näiteks koolituses, torkavad vead eriti silma. Meil on mitmeid nn ühemehekoolitusfirmasid, mis oma finantsnäitajate poolest ei saagi konkureerida suuremate koolitusfirmadega, kuid kuuluvad samas oma ala tunnustatud tipptegijate hulka. Miks siis ei ole tipptegijate koht edetabelis? Nad ei paku ju kehva koolitust, vastupidi.
    Järelikult ei paku vaid finantsnäitajate põhjal tehtud TOP adekvaatset ja objektiivset pilti. Ilmselt on aeg küps Äripäeva TOPide hulka lisada ka kvalitatiivsetel näitajatel tuginevad edetabelid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.