Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskauto keskmine kütusekulu alla 6 liitri
Bensiinimootorite puhul on reeglina nii, et tehnilistes andmetes antud keskmine kütusekulu eeldab üsnagi tagasihoidlikku sõidustiili, väga ökonoomse sõidu puhul on võimalik viia linnasõidukulu keskmise kulu tasemele, kui aga juba pisut sportlikumat sõidustiili harrastada, tõuseb keskmine kulu hüppeliselt ja seda hiljem tasase sõiduga tagasi teha on juba üsna pikaajaline protsess.
Kuidas on aga lood uute diiselmootoritega, mis oma dünaamikalt ja müratasemelt ei jää bensiinimootoritele enam kuigi palju alla. Eks paljuski oleneb see muidugi autotootjast, kes kui kõrgtehnoloogiliselt on oma mootori valmis teinud. Äripäev otsustas katsetada uut 2-liitrist Mazda6 turbodiislit, et näha, kui madalaks on võimalik tagasihoidliku sõidustiili puhul võimalik uue turbodiisli keskmine kütusekulu viia. Tulemus oli üsnagi üllatav: keskmine kulu linnasõidul jäi 2 liitri jagu alla tehnilistest andmetes märgitud linnasõidukulule ja 0,2 liitri jagu alla isegi keskmisele kulule! Maanteel kulutas ta aga pool liitrit vähem kui tehase poolt lubatud. Resümee ? keskauto keskmine kütusekulu tuli 5,8 liitrit 100 km kohta (tehnilistes andmetes lubatakse 6,5 l/100 km), kusjuures tegemist ei olnud kaugeltki detailideni lihvitud ökonoomsussõiduga, vaid täiesti tavalise, tagasihoidliku sõidustiiliga. Selle tulemusel on võimalik ühe paagitäiega läbida 1100 kilomeetrit, kui asi rahasse ümber arvutada, teeb see ühe kilomeetri omahinnaks pisut üle 50 sendi.
Oluline on siinkohal märkida sedagi, et katsetus toimus külmade ilmadega, mil auto iseenesest kulutab käivitamisel ja soojendamisel rohkem energiat kui suvel, lisaks oli auto mootor veel korralikult sisse sõitmata ning oma osa kütusekulule lisas ka lumelörtsine tee. Tegemist on juba sellisel tasemel säästliku mootoriga, mis meie tingimustes ei suuda enam ise piisavalt soojusenergiat eraldada ja et auto ikka talvehommikul enne tööle jõudmist soojaks suudaks minna, oli paigaldatud talle Webasto lisasoojendi, mis samuti diislikütusel töötab. Kuid seegi tõstab kütusekulu, mistõttu võib eeldada, et suvisel ajal poleks mingi kunsttükk viia selle auto keskmine kütusekulu 5 liitrini 100 km kohta. Väike- ja väike-keskautode väiksemate mootorite jaoks pole see midagi erilist, 2-liitrise keskauto jaoks, mis kiirendab paigalt 100 kilomeetrise tunnikiiruseni 10,8 sekundiga, aga tubli tulemus igati.
Kõik see on ilus ja tore, kui ei oleks ühte ?pisiasja?, mis paljude autoostjate jaoks määravaks saab - hind. Mazda6 puhul on sama litraazhi ja varustusega diiselmootoriga auto bensiinimootoriga autost 50 000 krooni kallim. Tõsi küll, see on ka erinevate markide seas suurim hinnavahe, mis ei tähenda niivõrd seda, et diiselmootor oleks väga kallis, kui pigem seda, et bensiinimootori on konkurentidega võrreldes odavam. Kuid et seda hinnavahet Eesti tingimustes kütusekulu arvelt tasa teenida, on vaja läbida ligi pool miljonit kilomeetrit. Euroopas on diislikütuse ja bensiini hinnavahe oluliselt suurem, mistõttu on seal ka diislimootorid enamostetud. Meil peab otsima teisi argumente. Ja neid ka leiab. Kas või see, et temaga on võimalik tankimata sõita üle 1000 kilomeetri ja paljudele piisab palgapäeval paak täis panna ja ongi asi kuni järgmise palgapäevani unustatud. Teine asi on jõuline pöördemoment, mis näiteks maanteel möödasõidul on elamus omaette, jne. Igatahes seda võib küll tunnistada, et kui selle autoga ära harjuda, siis on raske temast loobuda. Seda tänu nii jõulisele mootorile kui sõidumugavusele, mis Mazda6 puhul on üks peamisi plusse.