Omaalgatuse raha kaob valla eelarvesse

Euroopa Liit on ühendus, mille üks põhiväärtusi on inimkesksus ja inimväärikuse austamine. See tingib ka ELi tugeva toetuse kodanike omaalgatuslikele valitsusvälistele organisatsioonidele. ELi struktuurifondide eesmärk on eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ning mahajäämuse vähendamine kõige ebasoodsamates piirkondades.

Maainimestele lähimal tasandil peaks seda eesmärki teenima "Eesti riiklik arengukava ELi struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006", meede 3.5 "Külade taastamine ja arendamine", mida rahastab Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond. Meetme üldeesmärk on parandada küla, alevi või aleviku territooriumil elukeskkonna atraktiivsust, tugevdada omaalgatust, koostöötahet ning sotsiaalseid suhteid kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundusliku tegevuse arendamise kaudu.

Toetust saavad taotleda vaid mittetulundusühingud ja maapiirkondade väikeettevõtjad ning siin peituvadki varjatud karid heausksetele taotlejatele ning võimalused kohalikele ostapbenderitele (et mitte öelda korruptantidele). Näide käsitleb küll Viljandimaad, kuid probleemid ei ole tundmatud mujalgi. Eeskätt valitsusvälistele omaalgatuslikele organisatsioonidele mõeldud meetme eesmärk ei saa olla lisaraha toomine kohalikku eelarvesse või selle kasutamine omavalitsuse vara parendamiseks, vaid konkreetse küla või piirkonna elanike omaalgatuse ja ühise tegevuse arendamine.

Tundub äärmiselt vastutustundetu registreerida "riiulile" mittetulundusühinguid, et neile anda rendile hooneid: kantida külameetme vahendid omavalitsuste varasse. Taolisel kombel aga jagati Viljandimaale eraldatud 2,8 miljonist kroonist ligikaudu 1,7 miljonit nelja hindamiskomisjonis tipptasemel esindatud omavalitsuse objektidele. Tahtsime küll parimat, aga välja kukkus nagu alati? Eestis kasutuselolev termin "mittetulundusühing" ei tähista kaugeltki sama, mida ELis mõistetakse valitsusvälise organisatsiooni all. Kohalike Omavalitsuste Liit (KOL) võib küll olla kasumit mittetaotlev organisatsioon, kuid mitte mingil juhul ei ole tegemist valitsusvälise organisatsiooniga. KOLi vara moodustub eelarvelistest, sh ka riigieelarvelistest vahenditest, liikmeskond koosneb aga eranditult avaliku sektori esindajatest. Milles seisneb siis KOLi valitsusväline olemus, lubatagu küsida? Kuidas esindab selle tegevdirektor omaalgatuslikke organisatsioone?

Arengukava alusmääruse kohaselt peavad taotlusi hindavates komisjonides olema proportsionaalselt esindatud nii kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui ka mittetulundusühingud. Kuid Viljandimaal jagus taotlusi hindavas 11-liikmelises komisjonis omaalgatuslikele organisatsioonidele vaid üks liikmekoht kolme vallavanema, nelja maavalitsuse ametniku ja kahe ettevõtja kõrval. Meetme 3.5 näol on tekkinud erakordne võimalus külaelule oluliste omaalgatuslike ettevõtmiste rahastamiseks. On aeg mõista, et euroopalikus mõttes ei ole valitsusvälised organisatsioonid avaliku sektori ärilised või poliitilised konkurendid, almuseid paluvad grupikesed, vaid kindlate elupaikade edendamist taotlevad ametlikud kodanikeühendused.

Meede peaks eelkõige toetama reformituultes ja erastamistuhinas hullusti räsitud ja nüüd kiiresti hääbuvaid endisi majandikeskusi; peaks tegema kõik selleks, et küla ühisteks üritusteks oleks aasta läbi kasutada ruumid, mitte aga poetagune või kraaviperv. Kui kohaliku omavalitsuse või üldpoliitiliste vigade tõttu kaovad küladest töökohad ja tühjenevad elamud, jäävad seltsielu ja ühised ettevõtmised ainsaks reaalsuseks, mis säilitab ja kosutab inimeste eneseusku ja -väärikust - mitte aga vallamaja uued aknad ja kiiskav katus.

Autor: Jaan Pulk