'Roheline' hange annab trumbid ökotarnijale

Riigikogu menetluses on uus riigihangete seaduse eelnõu, mis on kavas kehtestada 1. jaanuarist 2007. Selle eelduseks on, et keskkonnaministeerium jõuab käesoleva aasta detsembriks valmis keskkonnahoidlike riigihangete edendamise tegevuskava. Riigihangete seaduse eelnõu näeb ette haarata hanketingimustesse senisest rohkem keskkonnanõudeid, s.o nõudeid, mille eesmärk on ennetada, vähendada ja leevendada avaliku sektori tegevuse mõju keskkonnale.

SEI-Tallinna projektijuht Viire Viss selgitab, et keskkonnahoidlik riigihange (KHRH) on protsess, mille käigus hankija juurutab keskkonnanõuded hankega kaasnevatesse protseduuridesse.

"Keskkonnahoiu põhimõte juurutatakse riigihangetesse eelkõige sellepärast, et avalik sektor on üks suurimaid tarbijaid, kusjuures see tarbimine peab olema vastutustundlik ja ühiskonna huve arvestav, st ka keskkonda säästev," märgib Viss. "Keskkonnahoiu printsiip riigihankes mõjutab toodete ja teenuste arendust ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutuselevõttu positiivses suunas. Avalik sektor suudab mõjutada turgusid ja olla eeskujuks äriettevõtetele."

Avalik sektor tarbib Eestis 14% SKPst, kusjuures ligi 75% sellest kulutatakse riigihangete kaudu. Nii moodustasid ehitustööd 2005. aasta riigihangetest 48%, asjade soetamine ja 24% teenused 24%. Viire Viss lisab, et kui Euroopa avalik sektor kasutaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, väheneks CO2 emissioon 60 miljoni tonni võrra, mis moodustab 18% euroliidu kasvuhoonegaasidest.

"Iseenesest on riigihangete tegijal käes suur võim muuta oma oste keskkonnasõbralikumaks ja mõjutada pakkujaid," räägib Viire Viss.

Enne hankekonkursi väljakuulutamist on tellijal mõistlik saada ülevaade turul pakutavatest toodetest ning koostada keskkonnaküsimustik võimalikele pakkujatele. Seejärel tuleb üksikasjalikult määratleda hankeobjekt.

Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist ja KHRH edendamise töörühma liige Hille Kunda märgib, et KHRH põhiline sisu on ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamine, kasutades selle saavutamiseks majandustegevuse suunamist ja piiramist.

Töörühma ülesandeks on hangete tellijatele suunatud juhendmaterjali, keskkonnahoidlike riigihangete strateegilise arengukava ning vastavate rakendusmeetmete koostamine.

Oluline ülesanne "roheliste" riigihangete rakendamisel on kohtuvaidluste vältimine, sest igasuguste piirangute ja kitsenduste seadmisega tikuvad need paratamatult kaasnema.

Euroopa lillekese ökomärgi pilootprojektis osaleva värvitootja ASi Eskaro kvaliteedijuhi Anni Turro sõnul muutuvad kliendid keskkonnateadlikumaks, mistõttu ka ettevõte peab oma tegevusse keskkonda säästvaid aspekte juurutama.

"Tegime klientide seas küsitluse ja selgus, et paljud sooviksid osta ökoloogilisi värve," räägib Turro. "Kuigi meil pole keskkonnasertifikaati ISO 14001, juhindume ikkagi selle nõuetest."

Anni Turro hinnangul eelistavad tellijad, kel endal üks või mitu ISO-sertifikaati olemas, kindlasti tarnijat, kelle tootmine on samuti nendega kooskõlas. Paljud firmad juurutavad keskkonnajuhtimissüsteeme ning need eeldavad juba iseenesest, et kasutatavad materjalid oleksid keskkonnasõbralikena deklareeritud.

Turro on seda meelt, et keskkonnanõuete lisandumine hanketingimustesse ei tohiks lisavaidlusi põhjustada, pigem vaieldakse ikkagi hinna üle. "Kuni "rohelisi" nõudeid seaduses otseselt sees pole, ei rutta tellijad neid ka omal algatusel hanketingimustesse lisama," tõdeb ta. "Vaid keskkonnaministeerium on seda oma hangete puhul mõnikord teinud. Teised püüavad ajada läbi nii lihtsalt kui võimalik."