Arnold Schroven: Eesti on sillaks Põhja-Euroopa ja Venemaa vahel

Artikkel

- Uudised
- Kristo Kiviorg
- 24. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arnold Schroven: Eesti on sillaks Põhja-Euroopa ja Venemaa vahel
Kuivõrd olete kursis praegusaja majandussituatsiooniga Eestis ning tööjõupuudusega, mis puudutab valusalt ka logistikasektorit?
Kõikidel riikidel on probleemid, Eesti pole selles suhtes erand. Siinkohal ei tohi hoopiski ära unustada Eesti väga head strateegilist positsiooni Põhja-Euroopa riikide ning Venemaa vahel.
Mida toob aasta 2007 DPD-le? Kas on plaanis ka ülevõtmisi?
Eesmärk on kasvada kiiremini, kui meie turg seda keskmiselt teeb. Hea kaetus ning jätkuvalt kvaliteetse teenuse pakkumine on meile abiks. Kullerteenuse osas tunneme end eriti kindlalt just Ida-Euroopas, kus meil on läinud väga hästi.
Millised tegurid mõjutavad järgmisel aastal turgu kõige enam?
Vastus on väga lihtne: järgmise aasta märksõnaks on kvaliteet. Kes lubadustest kinni peab, on jätkuvalt edukas.
Kui palju on suurtel turutegijatel Euroopas kasvuruumi?
Suurtel tegijad - DHL, UPS, GLS, TNT ja DPD - omavad ühtekokku 50% kogu turust Euroopas.
Kõigil on potentsiaal kasvada järgmisel aastal keskmiselt 4-5%.
Meie eeliseks on see, et oleme tugevad kohalikel nišiturgudel, mille kasv järgmisel aastal peaks jääma samasse suurusjärku.
Kullerteenusega võrreldes kujuneb järgmine aasta raskeks eelkõige ekspedeerijatele.
Kas ka väikefirmad säilitavad järgnevatel aastatel oma koha või neelatakse nad tururegulatsiooni teel lihtsalt alla?
Nišimängijatel on turul alati piisavalt tegutsemisruumi olnud. Järgmine aasta pole selles suhtes mingi erand. Kuid nende teenuste portfell peab erinema viie suurema firma portfellist, vastasel korral nad kaovad või ostetakse üles.
Kuidas suured firmad, nagu DPD, saavad üldse paindlikkust üles näidata?
Meie eesmärk on olla esindatud kõikides võimalikes riikides. Kohalikud harukontorid tunnevad olusid ning kliente kõige paremini, seega suudavad ka kvaliteeti ning paindlikkust pakkuda leidmaks parima lahenduse.
Millisel riigil on parim potentsiaal saavutamaks edu logistikasektoris?
Kõikidel Ida-Euroopa riikidel on hea võimalus kiireks kasvuks. Võimalus on pea iga aasta kasumit kahekordistada. Lääne-Euroopas on asjad aja jooksul paika settinud, meil tuleb, nagu eelpool öeldud, leppida keskmiselt 5% kasvuga aastas.
Kui tähtis on DPD-le väikeriik Eesti?
Me peame Eestit sillaks Põhja-Euroopa ning Venemaa, Poola, Läti ja Leedu vahel. Eesti on meile ülimalt oluline.
Toetudes eelmisele küsimusele: kas riigi väiksus on pluss või on tegu miinusega?
Nii ja naa. Ühest vastust on raske anda. Kõik sõltub ikkagi riigi asukohast. Eesti puhul võiks väiksus tähendada head.
Kas DPD on Eestis katsetanud ka mõnd uut IT-süsteemi, mida hiljem oleks hea teiste riikide süsteemidesse üle võtta?
Seda meil plaanis teha ei ole, süsteeme üle võtta pole nii lihtne.
Igale riigile on meil välja töötatud erinevad infotehnoloogilised lahendused. Kuid kohalikke iseärasusi silmas pidades on mõnikord hea, kui on teisigi IT-lahendusi toimiva süsteemi kõrval.
Nagu ma ennist ütlesin, kuigi oleme rahvusvaheline ettevõte, läheneme igal pool ärile ning seda toetavatele süsteemidele ise moodi. Kohalikud esindajad tunnevad kõige paremini äri iseärasusi selles regioonis.
Hetkel kuum