Mälukaardil oluline ühildumine ja kiirus

Paljud suured digikaamerate ja muusikapleierite tootjad on võtnud kasutusele oma mälukaardid. Sageli aga ei sobi ühe tootja eri mudelite kaardid omavahel kokku. Et teada saada, millist mälukaarti seade kasutab, tuleb kaart seadmest eemaldada ja vaadata, millise kaarditüübiga on tegemist. Kindlasti saab infot ka seadmega kaasas olevast kasutamisjuhendist või vastava tootja veebilehelt.

Mille poolest erineb üks mälukaart teisest? Eelkõige on erinev kaardi kuju ehk suurus ja kontaktide arv - ikka selleks, et ka kogemata ei saaks vale kaarti seadmes kasutada.

Töötemperatuur on tähtis omadus, kuna ettenähtust madalamatel või kõrgematel temperatuuridel võib tekkida probleeme andmete salvestamisel - salvestamine on siis kas aeglasem või ei õnnestu üldse. Eriti peab seda parameetrit silmas pidama digikaamera kasutamisel miinustemperatuuridel. Temperatuurivahemikud, milles kaamera töötab korralikult, on kirjas fotoaparaadi kasutusjuhendis.

Mälukaardi maht näitab, kui palju infot on võimalik kaardile salvestada. Kaardile mahtuvate fotode hulk sõltub eelkõige pildi resolutsioonist ja tarkvarast ehk sellest, kui hästi suudab kaamera jpg-pilti kokku pakkida.

Praegu on keskmise digitaalse kompaktkaamera resolutsiooniks viis megapikslit. Korraliku pildi resolutsioon on 2560×1920 ja sellise pildi maht pakkimata kujul ligikaudu 4,5 megabaiti.

Kompaktkaamera salvestab sellise pildi pakitult ehk jpg-formaadis. Ühe foto mahuks on umbes 2,5 megabaiti. Ühe pildi mahtu teades on lihtne välja arvutada, kui palju mahub mälukaardile fotosid.

Mälukaardi suurus ja põlvkond tuleb valida vastavalt vajadusele ja kaamera tehnilistele omadustele. Vanemad digitaalsed fotoaparaadid toetavad kuni 512 megabaidi suuruseid mälukaarte. Uuemad digikaamerad saavad hakkama ka nelja- või kaheksagigabaidiste mälukaartidega. Ostes on digikaameraga enamasti kaasas väikese mahuga mälukaart, tavaliselt 16megabaidine.

Soovitan reisile kaasa võtta mälukaardi minimaalse mahuga 256 megabaiti. Optimaalne oleks ühegigabaidine kaart. Vastavalt mahub siis pilte mälukaardile 100 (võrreldav kolme filmirulliga) või 400 (võrreldav 12-16 filmirulliga).

Kui reisil on kaasas sülearvuti, võite pildid teisaldada kaardilt arvuti mällu. Teine võimalus on viia mälukaart reisil digifotolaborisse, kus saab oma fotod lasta salvestada CD-le või DVD-plaadile ning mälukaart on jälle täismahus vaba. Veelgi mõistlikum on kasutada reisil kahte mälukaarti.

Mälukaartide juures on tähtis ka salvestamise kiirus. Seda loetakse kordades. Tavaline ühekordne salvestuskiirus on 150 kilobitti sekundis. Seega salvestab kümnekordse kiirusega kaart infot 1,5 megabitti sekundis. Eriti peab seda silmas pidama videoklippide salvestamisel, kus kirjutamiskiirus mälupuhvrist mälukaardile on väga oluline.

Uuema põlvkonna mälukaardid, mis toetavad kuni 20kordset kirjutamiskiirust, ei sobi vanematesse digikaameratesse, mille kirjutamiskiirus on väiksem. Uuemas kaameras võib küll kasutada väiksema kirjutamiskiirusega mälukaarti, kuid siis peab arvestama, et näiteks sarivõtete arv või videoklipi pikkus võib olla piiratud.

Mälukaardi pakendil on tihti numbrid 20×, 40×, 80× ja ka 133× Speed. Mida need numbrid tähendavad?

Aluseks on võetud klassikaline flopiketas, mille lugemis- ja kirjutamiskiirus oli 150 kB/s - see on ühekordne lugemise või kirjutamise kiirus. Uusimad SanDisk Compact Flash ja SD mälukaardid on võimelised salvestama kiirusega 20 megabaiti sekundis ehk siis 133kordse kiirusega, samas Memory Stick Pro võimaldab salvestada 18 megabaiti sekundis ehk 120kordse kiirusega.

Tähele tuleb panna, et kui asetada ülikiirt salvestuskiirust võimaldav kaart vanemat tüüpi kaamerasse, siis jääb loodetud efekt saavutamata, sest kirjutamise kiirus on kinni ka kaamera enda tarkvaras.

Enne uue mälukaardi ostmist tasub vaadata oma digikaamera või mobiiltelefoni kasutusjuhendist või tootja veebilehelt, millise suuruse ja kiirusega mälukaart sobib teie seadmesse.

Autor: Heigo Ensling