Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
See halb inflatsioon
Sel aastal peaks Eestis inflatsioon rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kiirenema 6,1 protsendini.
Tuleval aastal peaksid tarbijahinnad kasvama juba 7,4 protsenti. Sellisel juhul kahaneb raha väärtus meeletu kiirusega.
Valitsuse poliitikast ja keskpanga tegevusetusest tulenevalt võib oodata, et oma sammude tulemusena ei jõua me küll euro tulekule lähemale. Hea, et meil on stabiilne raha, vähemalt valuuta suhtes. Mitte nagu oli Nõukogude Liidus, kus ametliku valuutakursi ja musta turu kursi vahe oli märkimisväärne.
Ilmselt praegu kiireima inflatsiooniga riigis Zimbabwes kasvasid tarbijahinnad 4500 protsenti aastas. USA ajakiri Fortune kirjutab, et päts leiba maksab seal maal 44 000 kohaliku dollarit. Musta turu kursi alusel on see 18 USA senti ehk 2,08 Eesti krooni. Ametliku kursi järgi peaks päts leiba maksma 176 USA dollarit ehk 2032 krooni. Ses Aafrika riigis toimiva majanduse kohta võiks öelda inglise keeles uneconomy ehk miski, mis on majanduse vastand.
Tööpuudus on seal 80 protsenti. President Mugabe kehtestas juunis hindade kontrolli. Ikka ei taha inimestele kohale jõuda, et mõlemat - hinda ja kogust - ei saa kontrollida.
Ka meil oleks tarvis rahapakkumist mingil moel vähendada, kuid keskpank seda teha ei saa - pall on kommertspankade väravas.
Aga kommertspankade roll on osutada kundedele teenuseid. Seega on neil raske korralikule kundele öelda, et me lihtsalt ei anna sulle raha.
Rahapuudust pankadel pole, emapangad välismaalt annavad Eestisse juurde nii palju raha, kui tütarpank küsib.
Laenu hinda reguleerivad konkurents marginaali näol ning Euroopa rahaturgudel toimuv nõudlus ja pakkumine.