Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Disney paneb taas silmad särama
Kuu aega tagasi käis Disney välja ambitsioonika kava tuua järgmise nelja aasta jooksul filmilinadele kokku kümme uut animafilmi. Kavatsuse esitlemine toimus New Yorgis suurejoonelisel üritusel, kus esinesid tantsivad haldjad, tulevärk ja rokkstaarid, kirjutas Financial Times. Üritus oli ka omamoodi teetähiseks, mil Walt Disney Co liigub taas oma juurte juurde, ehk suurem rõhk läheb multifilmide tootmisele.
Disney taassünni taga on neli aasta eest tegevjuhi kohale asunud Robert Iger, kelle juhtimisstiil on vallandanud filmi- ja meediakontserni loovuse. "Disney's oli loomingulisus muidugi ka varem olemas, aga Bob lõhkus sisemised barjäärid," lausus ajakirjale Economist konkureeriva meediagrupi News Corporationi tootmisjuht Peter Chernin.
Varem, Michael Eisneri ajal, kes juhtis filmikompaniid 10 aastat ning muutis selle pigem meelelahutus- ning meediakompaniiks, toimis animafilmide tootmine pigem nagu tehases. Äri- ja arendusjuhid tulid välja ideedega ning jagasid need produtsentidele. Pärast seda, kui ettevõttesse tulid juhid animatsioonistuudiost Pixar, mille Walt Disney ostis mõned kuud pärast Igeri asumist tegevjuhi kohale, võeti Pixarist üle stiil, kus protsessid pani liikuma produtsent, on kinnitanud Disney finantsjuht Tom Staggs.
Pixari hind, 7,4 miljardit dollarit oli vaieldamatult kallis ja stuudio piletimüügi tulu on alates "Kalapoeg Nemo" linastumisest 2003. aastal pidevalt langenud. Täieliku pildi selle kohta, kas ja kuivõrd Pixari ost on ennast ära tasunud, peaks saama eeloleval novembril, mil linastub animafilm "Bolt", mis jutustab ühest ülikangelase omadustega koerast. Nimelt on see esimene Pixari film, mis on valminud otsast lõpuni Walt Disney katuse all.
Pixari ostmisega kaasnes veel üks oluline sündmus. Stuudio omistati aktsiavahetuse teel ning tänu sellele sai seitsmeprotsendilise osalusega Walt Disney suurimaks omanikuks ei keegi muu, kui Apple'i asutaja ja juht Steve Jobs. Jobs rahastas 1979. asutatud stuudiot ning oli enne selle üleminekut Walt Disney'le 50,1 protsendiga Pixari suuromanik ning nõukogu liige.
Hoolimata selgetest märkidest majanduskasvu aeglustumise kohta teatas meelelahutus- ja meediakompanii kolm kuud tagasi üleeelmise kvarti käibe ja kasumi tugevast kasvust. Täna õhtul pärast USA aktsiaturgude sulgemist avaldavalt Disney'lt ootavad analüütikud taas päris häid tulemusi, analüüsikeskuse Thomson Financiali andmetel kasumit 51 USA senti aktsia kohta võrrelduna 44 sendiga aasta eest. Siiski on küsimärgiks, kuidas on majanduskasvu aeglustumise ajal läinud teemaparkidel ning millist mõju on avaldanud kolm kuud kestnud stsenaristide streik, mis lõppes veebruari keskel, kirjutas mõned päevad tagasi The Wall Street Journal. "Ilmselt oli neil hea kvartal, aga järgmised üks või kaks saavad olema raskemad," lausus majanduslehele investeerimisfirma BMO Capital Marketsi vanemanalüütik Jeffrey Logsdon.
Aprilli alguses kinnitas Iger, et reklaamimüük jäi eelmises kvartalis küllaltki korralikule tasemele, aga mõjud teemaparkide tuludele, juhul kui neid on, jäävad hilisemasse perioodi. Dollari nõrgenemine on tema sõnul mõjutanud USA keskklassi peresid rohkem käima Disneylandis ja Walt Disney Worldis, sest välisriikidesse reisimine on dollari kursi tõttu kallivõitu.
Eesti investorite huvi Walt Disney aktsia vastu on suhteliselt tagasihoidlik. LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on nende klientide hulgas kümmekond Disney aktsionäri, Hansapangast öeldi, et nende klientide hulgas neid praktiliselt ei ole.