Ärme mängi käibemaksuga

Arvame, et valitsuskoalitsioonist alguse saanud idee tõsta käibemaksu ühe protsendi võrra, et riigi maksutulusid suurendada, oli mõeldud n-ö kompamiseks. Et vaadata, mida avalik arvamus selle peale ütleb ja kui väga raevukat reaktsiooni ei järgne, võib idee isegi idanema panna.

Olgugi, et vähemalt valitsuskabinetis polevat seda teemat arutatud, lähtusime oma toimetuses sellest, et see mõte polnud siiski suusoojaks öeldud. Kui tõsta käibemaks 19 protsendi peale, siis meie arvates tuleks mingit muud maksu langetada, et üldine maksukoormus ei suureneks.

Ja mitte öelda, et mis te tahate - tulumaksumäär ju langeb järgmisel aastal veel ühe protsendi võrra.

Me oleme toetanud põhimõtet, et kui midagi maksustada, siis pigem tarbimist kui teenimist. Ehk pigem olgu käibemaks ja aktsiisid kui tulumaks; üldisemalt võttes - pigem kaudsed kui otsesed maksud. Tarbimist on tõepoolest mõistlik piirata, kuid otseste maksudega teenimist pärssida on väär. Tegelikult halvim, mida teha saab.

Enam-vähem õiget teed mööda on praegune ja varasemad valitsused ka käinud, tõstes näiteks mitme kauba - alkohol, tubakas, mootorikütused - aktsiise ja langetades tulumaksumäära. Elektrienergiale hakkas aasta algusest samuti kehtima aktsiis (ülearuse lambi saab ju ära kustutada).

Tõsi, kaudsed maksud on rohkem Euroopa Liidu pärusmaa ja sellesse liitu kuulumine on pannud meile kohustuse kaudseid makse tõsta. Euroopa Liit aga ei nõua meilt käibemaksu tõstmist.

Käibemaksu tõstmisel on halvad järelmid inflatsioonile, sest inflatsioon kiireneb lisaks veel umbes ühe protsendipunkti võrra - kas seda on ikka vaja? Euro käibevõtt ei tule lähemale, vaid päris kindlasti kaugeneb. Kui tarbimine Eestis kallineb, käivitub kaks stsenaariumi: kaupade ja teenuste tarbimine väheneb ja/või liigub rohkem Eestist välja. Berliinist võib-olla toidukraami ostmas ei käi, aga tarbekaupa, riideid, jalanõusid võib küll ostmas käia.

Turistid, kes kurdavad, et Eesti on kalliks riigiks muutunud, saavad oma veendumusele kindlust lisaks. Kui turist meilt samuti vähem ostab… Need kõik on negatiivsed järelmid meie majanduskasvule.

Aga kui mõnda maksu alandada või suisa kaotada? Kaotada näiteks maamaks, millise ettepaneku me oleme korduvalt teinud. Alandada töötuskindlustus- või sotsiaalmaksu? Diferentseerida käibemaksu - toiduainetele näiteks madalam?

Millegipärast kaldume arvama, et seda meie silmad ei näe. Seega pole ka põhjust käibemaksumäära tõsta.

Autor: ÄP