G8 jõud jääb nõrgaks

Päevakorras on taas stagflatsioon ja nafta hind nagu 33 aastat tagasi, mil toonane Prantsusmaa president Valéry Giscard d'Estaing läänemaailma esimese naftakriisi järel selle mõjukaimate riikide koostöövormi ellu kutsus. Sellist tulemuslikkust nagu Rambouillet' lossi kogunenud riigipeade avameelsetest aruteludest, paraku oodata ei ole.

Põhjuseid on mitmeid - nii probleemide tihe põimumine, osalejate erimeelsused probleemide põhjuste ja lahenduste osas, peatne presidendivahetus USAs kui ka eelkõige foorumi koosseis, mis on ajale jalgu jäänud. Kõnelustelaua taga ei ole ei Saudi Araabiat, maailma mõjukaimat naftatootjat, ega Hiinat, mille majanduse kiire kasv on oluline tegur nii tooraine kui toidu hinnaralli taga. Ka Aafrikal ja Lähis-Idal pole oma esindajat.

"Ma arvan, et ei ole mõistlik jätkata kohtumisi kaheksa riigina, et lahendada maailma ees seisvaid suuri küsimusi, unustades seejuures Hiina - 1,3 miljardit inimest - ja jättes kutsumata India - miljard inimest," ütles reedel Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

Võõrustajariik Jaapan on aga tuumikuga rahul. Eriküsimuste arutamiseks on kohale kutsutud ka teiste riikide esindajad - osaleb 22 riiki.

Kohtumine toimub ajal, mil maailmamajandus on mõnede analüütikute arvates halvimas seisus 1997.-1998. aasta Aasia finantskriisist. Sootuks erinev olukorrast aasta tagasi, mil G8 riigid oma kohtumisel Saksamaal hindasid olukorra "suhteliselt heaks".

See oli enne, kui USA kinnisvaraturult läks lahti laenukriis. Edasi on nafta hind kahekordistunud, lüües läinud nädalal 145 dollari tasemel barrelist uue rekordi, ning toiduteravilja hinnad kerkinud aasta algusest üle 30%. See ei ohusta enam üksi maailma vaeseimate riikide elanike toimetulekut, vaid juba ka riikide poliitilist ja majanduslikku stabiilsust, hoiatas IMF.

Maailmapanga juht Robert Zoellick hoiatas maailmamajanduse jõudmisest "ohutsooni" ning vajadusest eraldada kiiresti vähemalt 10 miljardit dollarit nälja leevendamiseks ning põllumajandustoodangu toetamiseks arengumaades. Keskkonnaorganisatsioonid manitsevad lõpetama biokütuste subsideerimist ning taotlevad moratooriumi põllumaa võtmisele energiakultuuride alla.

Jaapan tahab kohtumiselt otsustavat edasiliikumist eelkõige kliima alal, kus G8 liidrid lubasid mullu "tõsiselt kaaluda" kasvuhoonegaaside kärpimist 1990. a tasemest 50% aastaks 2050. EL on võtnud täpsed sihid juba aastaks 2020, USA väldib aga jätkuvalt siduvaid kokkuleppeid, enne kui need ei hõlma ka arenevaid riike nagu Hiina ja India.