Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pajula: tööjõud mingu eksportivasse sektorisse
"See allüksus, kust ma lahkusin - SEB Enskilda Equities - vahendas Balti riikide ettevõtete aktsiaid peaasjalikult välisfondidele ning teadaolevalt pole Baltimaade majanduses kõige paremad ajad," selgitas ta. Kui investorid kuulevad sõna Baltimaad, siis nad sülitavad kolm korda üle vasaku õla, lisas ta.
Pajula sõnul ei saa praeguses majandusseisus enam teatud aladega tegeleda. "Sellises olukorras on sajad, kui mitte tuhanded inimesed. Töökohad, mis selle 3-4aastase peoga tekkisid, need kaovad lihtsalt," rääkis ta.
Pajula kinnitusel mõtleb ta praegu, mida tulevikus teha. "Variante on tekkinud mitmeid, kuid praegu ei tahaks neist rääkida," sõnas ta.
"Tahaksin töötada sellises kohas, kus ei pea nii väga ajakirjandusega suhtlema. Inimene peaks ikkagi tööd tegema, mitte valvearvaja olema," tunnistas Pajula.
Investorite liidu juhatuse liikme Heldur Meeritsa sõnul Pajula töötuks ei jää. "Pajula on suure lugemusega ja avarate mõtetega inimene. Ta oli õppejõuna ka üsnagi populaarne," põhjendas ta.
Meeritsa ütlusel pole Balti riikide ettevõtete aktsiate vahendamine välisfondidele enam tulus äri, mistõttu Pajula ka SEBst lahkus.
"Turud on üle maa üsna närvilised ja Balti riike peetakse praegu keskmisest riskantsemaks kohaks. Siis, kui tsükkel läks üles, siis me läksime üles kiiremini kui Vana-Euroopa ja allamäge lähme ka kiiremini kui teised," rääkis Meerits.
Tema arvates on Eesti mure pisike majandus ning sellest tulenevalt pole meil piisavalt börsifirmasid.
"See võib olla ka probleem, miks investorid Baltimaadesse teed üles ei leia. Kui üritada börsikõlbliku ettevõtet siseturu peal üles ehitada, siis see on palju keerulisem kui ehitada üles ekspordisektoris tegutsevat ettevõtet," selgitas Meerits.
Kui Äripäev võrdles mullu sügisel rahandusministeeriumi, toonase SEB analüütiku Hardo Pajula, Hansapanga analüütiku Maris Lauri ja konjunktuuriinstituudi analüütiku Leev Kuuma 2007. aasta teisel poolaastal tehtud prognoose 2008. aasta majanduskasvu ja inflatsiooni kohta, osutus Pajula kõige pessimistlikumaks ja täpsemaks.