Kauplused lahendavad jahekauba suurtarneid

Arvati, et ükski jaekett ei ole teinud oma kauplustesse jaheladu, et võtta vastu korraga 17-20 alust jahutatud kaupa, mis uue logistilise skeemi järgi nüüd korraga ühelt autolt maha veeretatakse. Varem tuli kaup erinevatelt tarnijatelt päeva jooksul, seega korraga väiksemates kogustes, mida jõuti kohe ka müügisaali külmlettidesse paigutada.

Jaeketid lükkavad need kahtlused siiski ümber, kinnitades, et igas kaupluses on olemas jahekambrid, kuhu kaup paigutatakse. Suurimaid koguseid tarnib ühte kauplusesse Selver. Olenevalt kaupluse suurusest on seal jahekaupa 1-60 alust ning sügavkülmutatud kaupa 1-10 alust. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu kinnitusel kõike kaupa siiski korraga alati kauplusesse ei saadeta. Kui kaupa on rohkem, siis saadetakse teine auto hiljem. Tallinnas aga ongi kauba tarnimine üles ehitatud kahes osas - hommikuti ja õhtuti, et vähendada hommikust kaubavoogu ja teha kaup kliendi jaoks paremini kättesaadavaks.

Auto lisakülmutab laadimisel. Vilu väitel võtab täislastis autolt mahalaadimine aega keskmiselt pool tundi. Sellel ajal töötab auto temperatuuriseade võimsamal režiimil, et tagada kaubaruumis nõuetekohane temperatuur. Kõigis kauplustes on olemas spetsiaalsed jahe- ja sügavkülma laod erinevate kaubakategooriate ladustamiseks, kinnitab Vilu. Ta kirjeldab, et alused viiakse kõigepealt vastavasse lattu ja alles seal toimub kauba vastuvõtu vormistamine. "Varem toimus kauba vastuvõtt küll väiksemate koguste kaupa, kuid aega kulus rohkem, sest autode arv oli mitu korda suurem," lisab Vilu.

Rimi keti kauplustes varieerub ASi Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi andmetel ühte kauplusesse tarnitava jahekauba hulk 1-30 aluseni - väike Säästumarket saab ühe aluse, suur hüpermarket 30 alust korraga. Kui jahekaupa tarnitakse kauplustesse iga päev, siis sügavkülmutatud kaupa kaks korda nädalas ja korraga mahus 1-10 alust kaupluse kohta. Rimidel ja Säästumarketitel on oma jahekambrid ning kaup liigub kohe kas külmletti või hoiustamisele külmkambrisse, kinnitab Bats.

Ka väiksemaid kauplusi omavatest jaekettidest kinnitatakse, et vajalikud tingimused jahe- ja külmutatud kauba ladustamiseks on olemas. "Kuna kaupa tuuakse kesklaost valdavat kõikidesse kauplustesse igapäevaselt, siis selle tõttu puudub vajadus suuremate koormate järele," ütleb Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. Korraga saabub Maxima kauplusesse 4-5 alust, millel olev kaup Erilaiu kinnitusel paigutatakse kohe kaupluse saali või laos olevatesse külmkambritesse.

Viis poodi eksis reeglite vastu. ETK logistikadirektor Marko Jõks ütleb, et keskmiselt saadab ETK ladu kauplustesse korraga ligikaudu kolm alust jahe- ja külmutatud kaupa. "Enamusel kauplustel on olemas jahelaod, kuhu autolt mahalaaditav kaup kohe viiakse. Väiksemate kaupluste puhul viiakse aga kaup pärast vastuvõtmist külmlettidesse," kinnitab Jõks.

Jaeketid ei eita, et kuus korra või paar kauplustesse kontrollreide tegeval veterinaar- ja toiduametil on aeg-ajalt siiski väiksemaid ettekirjutusi või märkusi, mis korduvkontrolliks on kõrvaldatud. Veterinaat- ja toiduametist kinnitati, et külmaahela pidevuse tagamise nõudeid rikutakse toidukaupade käitlemisel jaekaubanduses harva.

Üldjuhul ongi nii, et jaekaupmees muudab oma nähtavad kulud väga väikeseks, kuid kaup seisab ebasobivates tingimustes (soojas, estakaadil vms). Ükski kett ei ole teinud omale kauplusesse jaheladu, et võtta vastu 17-20 alust kaupa, mis veeretatakse maha ühelt jaotuskeskusest tulnud autolt. Varem tulid erinevate tarnijate autod järjest ning kaubavastuvõtjad ja väljapanijad jõudsid alustel olnud kauba viia leti juurde, kus seda asuti kohe välja panema. Ootan seda aega, kui veterinaar - ja toiduamet alustab jaekaupmeeste laustrahvimist tahtliku kaupade müügikõlbmatuks mutmise või riknenud kauba müügilhoidmise eest.