Tselluvill muutub järjest populaarsemaks

Praegu ei ole ostjal enam ohtu sattuda ehitusmaterjali otsa, mis võib inimesele otseselt kahjulik olla. Küll aga võivad materjalidel konkreetse projekti ja tellija jaoks avalduda omadused, mis selle teiste seast esile tõstavad.

Suundumus näitab, et peale hindade pannakse materjalide puhul üha suuremat rõhku nende omadustele - loetakse ja küsitakse varasemast rohkem. Ilmselt on see tingitud elukeskkonnast hooliva eluviisi juurdumisest ja energiahinna kasvust. Seetõttu on hakatud tegema tasuvusarvutusi.

Populaarseks soojustusmaterjaliks on muutunud just tselluvill, mille kasutuskohaks on traditsiooniliselt puitehitiste katusealused ja kaldlaed, kuna neid on kõige mugavam ja soodsam lasta puistajal täita.

Samas planeerivad teadlikud tellijad juba projektifaasis ka seinte ja põranda soojustamise sama materjaliga, et kogu ehitise puhul oleks tegemist ühtse lähenemisega. Siiski ei ole konstruktsiooni tugimaterjali valik alati piirav tegur, sest ka kivimaja soojustamisel tulevad tselluvilla head omadused esile.

Tselluvill on olemuselt keskkonnasõbralik. See on toodetud ajalehepaberist ning tal on väga hea soojustus- ja mürasummutusvõime.

Tänu paberimassil põhinemisele omab tselluvill võimet niiskust siduda ja seda väljastada. Lihtsustatult on see võrreldav kuivatuspaberi efektiga.

Normaalse niiskustaseme ja korrektsete tarindite korral mängib see tselluvilla omadus ruumi siseõhu reguleerimisel suurt rolli. Omaduse esiletoomiseks ei paigaldata tselluvilla puhul ka niiskustõkkekilet. Juhul kui katus ei pea korralikult vett ja sajuvesi kipub sisse tilkuma või põrandad jäävad uputuse alla, vajub vesi tselluvillast läbi ning aurustub aja jooksul soojustuskihi ja tarindi tugimaterjali vahel.

Sellisel juhul saab isolatsioonivõime kahjustada, sest kiht vajub sõltuvalt vee hulgast kokku ja selle õhumahutavus väheneb, kuid õige ehituse korral niiskus tarindit ei kahjusta.

Tule eest kaitsvad omadused. Tselluvill liigitatakse põlevate materjalide alla, ent ta ei põle nagu paberileht, vaid materjal söestub aegamööda, sest hapniku hulk on massis piiratud. See aitab võita aega, et tarind päästa.

Mõistagi ei saa tuli tavaliselt algust soojustuskihist, nii et kui ümberringi tuli puitkonstruktsiooni hävitab, siis ei mängi tselluvilla isolatsioonikihi võidetud lisaaeg enam rolli. Sestap ei pea ehitusmäärustik soojustusmaterjali konstruktsiooni osaks, millele sellekohased nõuded laieneksid.

Nõuetest olulisem on teadmine, et tselluvillal on tulekahju korral kaitsvad omadused. Tselluvillale lisatakse ka soolasid, mis annavad täieliku kaitse hiirte-rottide vastu, suurendavad vastupidavust tule suhtes ning loovad sobiva keskkonna allergikutele.

Nagu iga materjali ja teenuse valikul tuleb tselluvilla tellijal läbi mõelda, millist toodet kasutatakse ja kes töö teeb. Alati on mõistlik küsida materjali näitajate kohta tootjapoolset sertifikaati ning paigaldaja valikul arvestada tootja soovitusega.

Autor: Andres Sütt