Euroala päästefond vajab raha juurde

Kui euroala valitsusjuhid nädalapäevad tagasi päästefondi volitusi oluliselt suurendada otsustasid, võimaldades sellest edaspidi ennetavaid laene anda ning kasutada fondi vahendeid pankade rekapitaliseerimiseks ja löögi alla sattunud euroala riikide võlakirjade tugiostudeks, kiideti seda kui oluliselt kaugemale vaatavat ja kompleksset lahendust senise tulekustutuse asemel. Paraku jäi fondi maht lisandunud ülesannetest hoolimata 440 miljardi euro tasemel muutmata. Just sellest on saanud peamine põhjus, miks turgudel uuesti kahtlused süvenevad.

Samuti on tippkohtumisest möödunud ajaga selgeks saanud, et uusi volitusi saab fond kasutama hakata alles siis, kui vastavad seadustekstid on ette valmistatud ja liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poolt kinnitatud.

Kõik see võtab aega, kuid aega turud ei anna. Juba on löögi alla sattunud Hispaania ja Itaalia, mille intressimäärad on ohutsooni kerkinud - mõlema riigi abistamisega fond oma praeguses mahus korraga toime ei tule.

Turgude rahustamiseks tuleks euroala riikidel fondi mahtu kordades suurendada.

„Maailma on vaja veenda, et Euroopa tuleb toime,“ ütles agentuurile Reuters Iiri keskpanga nõukogusse kuuluv John Fitzgerald Dublini majandus ja sotsiaaluuringute instituudist ESRI. „Üks viis, kuidas seda teha, on omada nii suurt päästefondi, mis suudab kõigega toime tulla. See lõpetaks spekulatsioonid Hispaania ja Itaalia vastu,“ ütles ta.

Mitmes riigis, sealhulgas Saksamaal ja Soomes, on aga fondi suurendamisele poliitiliselt väga tugev vastuseis. Skeptilised on ka Slovakkia ja Holland, Prantsusmaa muretseb oma tipptasemel reitingu pärast, mille uute kohustuste lisandumine võiks ohtu seada.

EFSF jagab Iirimaa ja Portugali abistamise koormat teise euroala abifondiga EFSM. Iirimaale on EFSFist juba kavandatud 17,7 miljardit eurot ja Portugalile 26 miljardit. Kreeka järgmine abipakett nõuab fondist umbes 25 miljardit eurot või veelgi enam, kui IMF ei ole enam nõus senises mahus euroala abipakettides osalema. Vabu vahendeid on fondil Reutersi arvestuse järgi 298 miljardit eurot.

Deutsche Banki ökonomisti Gilles Moeci hinnangul võib mitmeaastaseks abipaketiks Hispaaniale vaja minna vähemalt 290 miljardit eurot ja Itaaliale 490 miljardit eurot. IMFi abiga oleks Hispaania aitamine võimalik, kuid Itaalia aitamine enam mitte.

Olukorda muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et EFSFist abi saavad riigid lahkuvad fondi emiteeritud võlakirjade garanteerijate ringist. Kui lahkuvad Itaalia ja Hispaania, suurendab see oluliselt teiste riikide panust euroala päästefondi.

Euroopa poliitikauuringute keskuse analüütik Alessandro Giovannini ütles agentuurile Reuters, et fondi maht peaks kerkima 1,5 triljonile eurole, veenmaks turge, et vajadusel tullakse toime ka Hispaania ja Itaalia abistamisega. Kui turud seda uskuma jäävad ja intressimäärad alla tulevad, on võimalik, et reaalse raha väljamakseid polegi vaja teha.

Et aga enamik ELi liidreid on praegu puhkusel, on paus ka tipptasemel kriisikõnelustes. Ajalehe Financial Times andmeil käib siiski kiire töö vähemalt juriidiliste tekstide kallal, et kõik fondi volitustes kokku lepitud muutused kinnitamiseks sisse viia.