Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroraha kõlbab hästi ka vaimseks väljapressimiseks
Äripäeva tänane juhtkiri räägib demagoogitsemisest. Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ütles reedel, et Eesti on euroraha saanud nii palju, et on aeg midagi tagasi anda. "Kipume unustama, et me ise tarbime mõnuga seda solidaarsust, mis Euroopa Liidust tuleb. Panustame ühe euro ja kasutame kolm eurot. Ka järgmise seitsme aasta plaan näeb ette, et see, mis meie ise panustame, on märksa vähem sellest, mis panustatakse meisse," ütles Padar intervjuus "Terevisioonile".
Puhas demagoogia. Äripäevale ei meeldi, et meile saadud eurotoetusi nüüd ette heitma hakatakse. Seda, et euroraha tuleb lähitulevikus intressiga tagasi maksta, oleks tulnud öelda kohe alguses, kui me alles Euroopa Liitu pürgima hakkasime. Täna hakata meis süütunnet tekitama jutuga, et te olete ju saanud ka juba, on emotsionaalne väljapressimine.
Äripäev on veendunud, et kui kohe oleks mängureeglites kirjas olnud, et saadav euroraha tuleb juba üsna pea protsentidega tagasi maksta, oleks me riigina seda raha palju otstarbekamalt kasutanud. Olgem ausad, praegu oleme rehepaplikult kogu pakutud raha vastu võtnud ning selle enamasti betooni valanud. Või äärmisel juhul külakiikedesse, kuidas-prügist-linnumaja-teha-teemalistesse töötubadesse ja Mäo ümbruse asfalteerimisse.
Oleks võinud Kreekat teha. Kui nüüd naljaga pooleks takkajärele mõelda, oleksime võinud ju Kreekat teha - oleks võinud kogu euroraha pensionide-palkadena rahvale laiali jagada. Oleksime praegu ise hädas (kõhud küll pilgeni sularasva täis) ning ei peaks nuputama, millist skeemi teiste abistamiseks kasutada, või kuidas seda oma rahvale selgitada. Pealegi, need eurotoetuseid on ju vildakad - Eesti põllumees saab toetusi oluliselt vähem kui tema Euroopa kolleeg. Ometi andsime Euroopa Liidule oma pisukese turu, loobudes odavamatest kolmandate riikide kaupadest. Võtkem või seesama suhkur, moosikeetja rahvas, nagu me oleme.
Euroopa Liit ei ole euroala. Teiseks, Euroopa Liit, eurotoetused ning euroala ja tema probleemid on ju erinevad asjad. Ühendkuningriik, Rootsi, Taani, Poola, Läti, Leedu jt on küll Euroopa Liidu riigid (ning saavad nn euroraha), kuid ei kuulu euroalasse, mis nüüd Kreekat toetama asumas. Jah, ka mõned eurot mittekasutavad riigid on euroala päästemehhanismides osalenud, kuid vabatahtlikult. Lisaks ei teadnud me euro poole püüeldes, kui jube see olukord ikkagi on, mis meid ees ootab. Kes uskus kriisi? Kõlasid vaid optimistlikud tundepuhangud, kuidas euro meile kohe kõvasti kasu hakkab tooma. Kuid jah, kohustuse nõrgemaid aidata me võtsime ning seda täitmas me ju ka oleme. Äripäev ei vaidle vastu - hättasattunuid tuleb aidata. Me oleme lihtsalt valitsusest erineval arvamusel, me ei usu, et need praegu rakendama hakatavad mehhanismid töötavad. Ja me pole ju üksi - nii arvavad ka me põhjanaabrid.
Hoiatav näide. Kindlasti oleme praegu tulevastele Euroopa Liidu riikidele hoiatuseks - olge te seal Horvaatias, Islandil ja Türgis abiraha kasutamisega ettevaatlikud! Kasutage seda targasti, et mõne aja pärast, mil need protsendiga tagasi peate maksma, vähemasti arukalt soetatud asjadest ja taibukalt renoveeritud infrastruktuurist rõõmu saaksite tunda.
Autor: ÄP