Börsifirmade palgad poolavalikud

Ja kuigi Äripäev on taas aktsionäride ja lugejate jaoks börsifirmade juhtide palgad välja arvutanud, on endiselt õhus küsimus, kas palgad ei võiks olla kohe algusest avalikud.

"Ma ei pea vajalikuks juhatuse liikmete ega ka enda tasu kommenteerida," ütles mullu suurima tasutõusu saanud Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin. "Olen arvamusel, et diskussioon börsiettevõtte juhatuse liikmete tasude ümber kuulub seltskonnaajakirjanduse mitte äriajakirjanduse valdkonda."

OEG on aastaid olnud seisukohal, et tippjuhtide palkade näol on tegemist konkurentsitundliku informatsiooniga - seda eriti nii väikesel turul kui seda on Eesti, ütles OEG juhatuse esimees Madis Jääger.

"Minu brutotöötasu on ligi 5600 eurot kuus ja ma ei näe selles midagi delikaatset ega konkurentidele huvipakkuvat," pooldab seevastu võimalikult suurt läbipaistvust Arco Vara juhatuse esimees Tarmo Sild. Lisaks temale on ka Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor arvamusel, et palgad võiksid olla avalikud, kuid ta hoiatab klassiviha eest. "Meil on klassiviha siiski palju ja arvan, et see on üks peamine põhjus, miks ettevõtted neid andmeid ei soovi avaldada," selgitab Remmelkoor.

Omamoodi on ju börsifirmade juhtide palgad juba praegu avalikud ning seda arvamust jagavad Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink ja Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. "Sisuliselt on ju täna börsifirmade juhatuse liikmete palgainfo avalik, seda saab iga huviline arvutada, nagu teiegi just tegite," ütleb Vink, kes muid tagajärgi peale huviliste uudishimu rahuldamise selles ei näe. Puusepa sõnul on Kaubamaja aastaaruanded väga mahukad ja detailsed ning sisaldavad täit ja tõest informatsiooni ettevõtte kohta. Seda ka juhatuse liikme tasude kohta.

Börsifirmade juhtide hinnangul näitab ettevõtte palga konkurentsivõimet töötajate staaž. "Mina lihtsa inimesena oskan mõelda, et juhul, kui inimesed töötavad mistahes ettevõttes ja ei vaheta pidevalt tööandjat, siis võiks ju tõenäoliselt eeldada, et nad on oma töötingimustega, sealhulgas ka palkadega, rahul," arvas Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Tema hinnagul juhul, kui keegi pole rahul, siis ju ta vahetab mingil hetkel kohta ja läheb sinna, kus pakutakse paremaid tingimusi. "Eks tööstaaž ettevõttes näitab teatud määral ka rahulolu," sõnas Vink.

"Eks töövõtja ütleb alati, et palka võiks rohkem saada - see on loomulik - aga reaalselt näitab palga konkurentsivõimelisust ikkagi see, millise pühendumusega ja kui pikalt ühes ettevõttes püsitakse," jagad Vinki seisukohta OEG juhatuse esimees Madis Jääger. Tema sõnul on OEG juhtkonnas rida inimesi, kes töötanud ettevõttes 10-15 aastat, mõned koguni päris esimestest päevadest alates.

Seda enam peab Jääger palgainfot tundlikuks. "OEG on aastaid olnud seisukohal, et tippjuhtide palkade näol on tegemist konkurentsitundliku informatsiooniga - seda eriti nii väikesel turul kui seda on Eesti. Sellekohane konfidentsiaalsuspunkt on kirjas ka ettevõtte tippjuhtide lepingutes. Seetõttu ei ole me ka siiani eralidseisvalt avaldanud kontserni tippjuhtide palkasid," selgitas Jääger.

Minu brutotöötasu on ligi 5600 eurot kuus ja ma ei näe selles midagi delikaatset ega konkurentidele huvipakkuvat. Minu põhihuvi on AS Arco Vara aktsiaoptsioonis, mille kohta on samuti info avalikult kättesaadav. Fikseeritud üldkulude, sh juhataja tasu alandamine algas Arco Varas 2012 aastal. Langus on seotud põhimõttega, et juhi palk ei tule mitte aktsionäridelt, vaid peaks tulema ostjaskonnalt ehk tuludest. Ennekõike sellest osast, mis otsekuludest üle jääb.

Ühe vaatenurga järgi jaguneb börsifirma kasum aktsionäride ja tippjuhtkonna vahel, kus aktsionär peab saama tulu paigutatud kapitalilt ja juhtkond peab saama tasu selle eest, et ta kapitali oskuslikult kasvatab. Probleemid tekivad sellest, kui kapitali kasvu mõõdetakse liiga optimistlikult ja tekivad virtuaalbilansid ning virtuaalne kasv - mille pealt, tõsi küll - makstakse juhtkonnale boonustena reaalset raha. Aktsionär on sel juhul nagu väike-Peeter, kelle leivakott esimesena tühjaks süüakse ja siis vaadatakse, kas suur-Peetri kotist ka midagi jätkub või on see ainult paber ja jutt ja päästepakett.

 

Ma ei pea vajalikuks juhatuse liikmete ega ka enda tasu kommenteerida. Olen arvamusel, et diskussioon börsiettevõtte juhatuse liikmete tasude ümber kuulub seltskonnaajakirjanduse, mitte äriajakirjanduse valdkonda. Börsiettevõtte aktsionärid on valinud ennast juhatuse palkamisel esindama nõukogu. Millistel tingimustel nõukogu juhatuse palkab ei oma suurt tähtsust kuivõrd aktsionäride tulu, sõltub ettevõtte majandustegevuse tulemusest, mitte juhatuse palgast.

Ja nii nagu ajakirjaniku palk sõltub nõudmise ja pakkumise tasakaalust ajakirjaniku poolt pakutava ja ettevõtte poolt vajatava näol, sõltub ka ükskõik millise ettevõtte (sh ei ole börsiettevõte mingi erand) juhatuse liikmete tasu nende poolt pakutava ja ettevõtte poolt nõutava tasakaalust. Milline see nõudmise ja pakkumise tasakaal ühes või teises ettevõttes on, peaks olema nende inimeste teema, kes on volitatud selle üle otsustama ja avalikkus ei peaks läbi ajakirjanduse vahenduse minu arvates selles diskussioonis osalema.