Austraalia kärbib heaolu arvelt

Peaminister Tony Abbotti ja rahandusminister Joe Hockey poolt esitletud eelarve näeb ette defitsiidi vähendamist, mis prognooside järgi võib järgmisel neljal aastal paisuda 60 miljardi Austraalia dollarini (41 mld euroni).

Defitsiidi vähendamiseks minnakse heaolusüsteemi kallale ning kärped tulevad tervishoiult, kõrghariduselt ja pensionisüsteemidelt. Töö kaotab 16 500 riigi töötajat, tõstetakse tervishoiu ja kõrghariduse kulusid, pensioniiga ning kavas on ka mõningaid makse tõsta.

Hockey sõnul ei saa see kerge olema. "Teame, et mõnedele kogukondadele ei saa uus eelarve kerge olema. Kuid eelarve pole tehtud omakasu nimel, vaid kogu riigi huvide nimel," ütles ta eelarvekõnelustel. "Tegemata jätmine ei ole valik. Laenamise ja kulutamise ajad peavad lõppema," lisas rahandusminister.

Kuigi Austraalial läks finantskriisi ajal võrdlemisi hästi ning Hiinal on jätkuvalt suur nõudlus Austraalia toorainete järele, pole riigi eelarvedefitsiit kontrolli all püsinud. Kui 2008. aasta finantskriis algas, polnud riigil peaaegu üldsegi võlgu. Viimaste uuringute järgi on defitsiit suurenenud ning võla suhe SKPsse tõuseb aastail 2016-17 umbes 15%ni. See on viimase 20 aasta kõrgeim.

Samas on võrreldes teiste arenenud riikidega Austraalia võlakoorem väike ja riigi võlal on endiselt tippreiting AAA. Võrdlusena võiks siin tuua Ameerika Ühendriigid ja eurotsooni, mille mõlema koguvõlg on üle 100 protsendi SKPst.

Austraalia majandus on kasvanud viimased 22 aastat, kuid valitsuse teatel võib see nüüd takerduda bürokraatiasse ja erinevatesse maksusüsteemidesse.

Peaminister Abbotti kampaania eesmärgiks on lõpetada jätkusuutmatu kulutamine, mis jätab Austraalia haavatavaks välistele šokkidele. Seda eriti peamise kaubandusparteri Hiina ja riigi enda vananeva rahvastiku poolt.