investor Toomas • 14 jaanuar 2015

Investor Toomase tuleproov – talent või diletant?

Investor Toomas.  Foto: Anti Veermaa

Iga investorit võib hakata ajapikku ohustama ilmeksimatuse sündroom ja liigne klammerdumine senistesse valikutesse. Saamaks enda rahapaigutustele põhjalikku tagasisidet, lasi investor Toomas oma aktsiaportfelli hinnata Eestis tegutsevate pankade investeerimisekspertidel.

"Muidugi ilusad numbrid, pole midagi öelda, aga riski annaks parandada," hindab Danske Banki privaat- ja välispanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov, kui olen pangakontori "nõustamiskabinetis" istet võtnud. Sellega osundab ta minu portfelli ajaloolisele tootlusele – ainuüksi aastaga teenisid minu valitud aktsiad enam kui 15% tulu.

Poolt kontoriseina katval ekraanil on tehnilise analüüsiga pulkadeks lahti võetud kogu portfelli sisu. Antipov selgitab, et kasutatud tehniline analüüs põhineb Nobeli majanduspreemiaga pärjatud portfelliteooria rajaja Harry M. Markowitzi teoorial. Saksamaalt sisse ostetud tarkvaralahenduse abil võrreldakse iga portfellis oleva positsiooni riski ja tootlust viimase kaheksa aasta jooksul. Risk mõõdetakse standardhälve mõõdikuga ja tootluse puhul vaadatakse perioodi keskmist.

SEB: Toomas lõi turge Kristofer Vähi, SEB aktsiaturgude osakonna analüütik

Investor Toomase eelneva aasta tootlus 15,6% on kahtlemata hea tulemus, ületades USA aktsiaindeksit S&P 500. Lisaks läinud aastal turu võitmisele on Toomase tootlus ka selgelt üle ajaloolise keskmise aktsiaturgude tootluse, milleks peetakse umbes 7–10% aastas. Investorit, kes suudab sellist tulusust näidata stabiilselt, võib pidada juba tõeliseks talendiks. Paraku on aktsiaturud ettearvamatud, on paremaid ja halvemaid aegu, ning sellised kõrge tulususega perioodid kompenseerivad nõrgema kasvuga või lausa langusaastaid ja nii kujunebki igal investoril pika perioodi peale keskmine tulusus. Oluline on eelnevaga arvestada – mitte minna heal ajal eufooriasse ja arvata kohe, et oled turuvõlur, ning halval ajal mitte sattuda paanikasse, sest pika perioodi peale normaalselt hajutatud portfell üldjuhul taastub ja loob ka uusi tippe.

Toomase portfellis jääb silma tehnoloogiaaktsiate Apple’i ja Microsofti suhteliselt suur osakaal, moodustades umbes kolmandiku aktsiaportfellist. Tehnoloogia on kiire arenguga, põnev ja atraktiivne valdkond nii tootena kui ka investeeringuna. See sektor kasvab heal ajal kiiresti, kuid krahhis kipub kukkuma samuti järsemalt. Toomas on otsuseid hästi ajastanud ja suur osa tema 2014. aasta edust ongi kindlasti paljuski tänu tehnoloogiaaktsiate kiirele kasvule tõusval Ühendriikide aktsiaturul. Samas võib mõnel järgneval aastal langeval turul kukkuda tehnoloogiavaldkond keskmisest kiiremini. Üldiselt pole see pikas perspektiivis tingimata halb, aga iga investor, kelle portfellist oluline osa on volatiilsetes sektorites, peab endalt küsima, kas ta on suurteks kõikumisteks valmis.

Iseenesest on Toomase portfell küllaltki hästi hajutatud – leidub nii tootmis-, jaekaubandus-, ja tehnoloogiaettevõtteid kui ka toormehindu jäljendavat metalliaktsiat Southern Copper. Kõik sõltub konkreetsest investeerimiseesmärgist, kuid pikaajalisele nn "osta-ja-hoia" väikeinvestorile võiks soovitada riskide maandamiseks portfelli lisaks mõnda stabiilsemat instrumenti, mida inimesed ka majanduslanguse ajal tarbimisest välja lõigata ei saa. Selliseks võiks sobida näiteks mõni veekommunaalettevõte või majapidamistarvetehiiglane.

Kuna üldiselt on mõistlik osta odavalt alahinnatud väärtpabereid, võib Toomas uuel aastal otsida portfellile täiendust ka Balti turult, millel aktsiahinnad langesid eelmisel aastal paljuski üldise Venemaa ja Ukrainaga seotud paanika tõttu, olgugi et paljude selliste ettevõtete tegevus ei ole tegelikult idapoolsetele turgudele suunatud. Varade rahas hoidmine on mingis mahus mõistlik tegevus, sest soodsa investeerimisvõimaluse tekkimisel on vahendid kohe olemas. Küll aga tasuks kaaluda niivõrd suure rahapositsiooni juures vähemalt osa konverteerimist välisvaluutasse. Nii jääb likviidsus vajadusel raha kasutada, kuid samas on raha ostujõud paremini kaitstud.

Toomas riski ei pelga

Tõele au andes pole see minu jaoks esimene kord Danske Banki jutul käia. Esimest korda käisin imeprogrammi uudistamas 2013. aastal, mil see panka sisse osteti. Et minu iseloom pole paari aastaga oluliselt muutunud, jätan täitmata ka Euroopa Liidu MiFID direktiivis nõutud küsimustiku, millega pannakse paika kliendi riskivahemik.

Minu tootluse- ja riskivahemik on jätkuvalt võimalikest kõrgeim ehk MiFID 9. Seega olen avatud kõikvõimalikele ideedele, mis aga ei omakorda tähenda, et ma iga soovitust puhta kullana võtaks ja uisapäisa mõne väärtpaberipositsiooni soetaks.

Kui vaid aktsiate fundamentaalanalüüs ja makrotrendide lahkamine võtaks sama vähe aega kui arvutiprogrammiga koostatud tehniline analüüs! Et istun tänini enam kui poole portfelliga rahas, mängime loetud sekunditega läbi stsenaariumi, mis juhtuks siis, kui tõstaksime panuseid väärtpaberitesse 75 000 euro võrra.

Samal ajal anname programmile loa kõiki väärtpabereid parimat võimalikku riski-tulu suhet arvestades juurde osta ja maha müüa ning vajadusel panga ostusoovitusega aktsiaid soetada. Vaba raha osakaalu portfellis jätame analüüsi sisse arvestamata.

Arvuti lubab paremat tootlust

Vältimaks seda, et programm oma äranägemise järgi raha vaid paari väärtpaberisse paigutaks, lisame ka kitsendused, et ükski vana positsioon ei tohi võtta üle 80% portfellist ja iga uus positsioon mitte üle 30%.

Paar hiireklikki, portfell ongi optimeeritud ning investeeringu tootlust ja riski võrdlev Sharpe'i suhtarv kerkib mühinal varasema 0,35 pealt, 0,47-le. Antipovi hinnangul on väga hea aktsiaportfell, kui Sharpe'i suhtarv on 0,40-0,50. Soovituste tulemusena kahaneb portfelli oodatav risk võrreldes praegusega 4,71% ja oodatav tootlus kerkib 0,52% võrra.

Saan teada, et minu portfelli praegune riskitase on võrreldes turu üldise tootlusega keskmine. Lisaks selgub, et täiendava 75 000 euro panustamisel aktsiatesse vanaviisi jätkates kerkiks minu portfelli oodatav väärtus 7 aasta pärast praeguselt ligemale 182 000 eurolt 305 000 eurole. Arvutiprogrammi soovitatud portfelli puhul peaks kogusumma tulema 10 000 eurot suurem.

Kui võtame arvesse üksnes minu 107 270 euro suuruse aktsiapaki ja jätame raha välja, prognoosib programm, et see summa võiks 7 aasta jooksul tõenäoliselt kerkida pea 180 000 eurole. Portfelli väärtuse ülemine piir, mida 95% tõenäosusega minu portfelli väärtus ei ületa, on 373 600 eurot. Tehnilisi parameetreid arvesse võttes kõige nutusema stsenaariumi järgi kukuks minu aktsiapaki väärtus sama ajaga 65 000 eurole.

Programm teeb portfellis lageraie

Mida peaksin senisest vähem riski võttes parema tootluse nimel tegema? Arvutiprogramm armu ei anna – esimeses järjekorras peaksin maha müüma iga viimasegi kui Šveitsi tööstusrobotite ja võrguühenduste tootja ABB aktsia, kodumaise kasiinokontserni Olympic Entertainment Groupi aktsia ning vasekaevandaja Southern Copperi aktsia.

Oluliselt tuleks vähendada osalust Briti suurimas luksustoodete müüjas Burberrys, kahandada ligemale 5 korda osalust Norra lõhekasvatajas Leroy Seafoodis, mis näitas vaatamata Venemaa sanktsioonidele head minekut, ning kärpida enam kui kuus korda osalust aastatega portfelli raudvaraks kujunenud Microsoftis.

Senistest aktsiatest tuleks juurde soetada Apple'i ja Apranga aktsiaid. Täielike uustulnukatena sokutaks tarkvaralahendus portfelli pea 4000 maailma suurima insuliinitootja Novo Nordiski aktsiat (29% osakaaluga saaks sellest ka portfelli suurim rahapaigutus), enam kui paarsada Šveitsi ravimifirma Roche Holdingu osakut ja 22,6% osakaalu portfellist annaks programm rahumeeli spordirõivaste tootjale Nike.

Mõistagi peab eriti just pikaajalise investeerimise puhul lähtuma esmalt fundamentaalsest analüüsist ja tehnilist analüüsi maksab pigem võtta tugevate reservatsioonidega, sest suur osa selle eeldustest ei kattu tegeliku eluga. Siiski aitab see näha varasemaid rahapaigutusi värskema pilguga, lisades senisele analüüsile veel ühe lisamõõtme.

Sarnaseid programme kasutavad tavaliselt investeerimisprofessionaalid abimehena igapäevatöös. Programmi klientidele koju kaasa ei anta, põhjendades, et tarkvara kasutamiseks peab kõrval olema professionaal.

KOMMENTAAR

Nordea: Kaaluda võiks võlakirjuAnton Skvortsov, Nordea investeerimistoodete tootejuht

Ainukene soovitus, mida selle portfelli puhul võiks anda, on kaaluda võimalust kasutada raha asemel kas või osaliselt võlakirju/võlakirjafonde (ETFe). Praegu teenib raha väga väikest intressi, samal ajal kui võlakirjadest saab lisaks teenida ka hinnatõusust, mis toimub intressi languse puhul. Selline rahapaigutus nõuab lisaanalüüsi, aga parandab portfelli tootlust.

Vaadates kogu portfelli tootlust investeerimise algusest, on selle kumulatiivne tootlus aasta baasil 11%. Selline keskmine tootlus 12 aasta jooksul on väga korralik, millega iga investor võiks rahule jääda. Ka MSCI World indeksiga võrreldes on portfelli selle perioodi tootlus olnud parem, mis on samuti väga hea saavutus (arvestasin, et investeerimisega alustati kohe 2002. aasta alguses).

On näha, et portfell on hajutatud nii erinevate majandussektorite kui ka regioonide vahel, mis on väga hea. Lisaks paistab, et investoril on kindel riskijuhtimisstrateegia, kuna praegu on üle poole portfelli rahas. Portfelli tulemuse analüüsiks ainult tootlusnumbrist ei piisa, kuna kõrgem tootlus võib olla üleliigse riski tulemus. Selle tõttu tuleb alati vaadata portfelli tootlust koos riskiga ehk siis portfelli väärtuse kõikumiste suurusega.

Kuna portfell on aktiivselt juhitud, oleks loogiline võrrelda selle tootlust ka mõne aktiivselt juhitud globaalse aktsiafondiga. Hästi sobib näiteks Nordea Global Stable Equity Fund Unhedged, mille 2014. aasta tootluseks oli 24,4%, ehk Investor Toomase portfellist kõrgem. Aga nagu eelnevalt oli juba korduvalt märgitud, on portfelli riski teadmata võimatu teha järeldust, milline portfell parem on.

Hetkel kuum