- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Island kaalub rahasüsteemi väljavahetamist
Islandi valitsus kaalub revolutsioonilist ettepanekut. Nimelt võetaks ettepaneku kohaselt kommertspankadelt rahaloome õigus, mis läheks omakorda keskpanga kätte. Keskpanga rahaloomet ja sihtotstarbelist kasutust kontrolliks aga riigi valitsus ja parlament.
Sellise plaani elluviimine oleks tänapäevast rahanduslikku korda arvestades ennekuulmatu. Sisuliselt oleks tegemist kogu rahasüsteemi ümberkorraldamisega.
Seda plaani esitas oma raportis valitseva Progressipartei parlamendisaadik Frosti Sigurjonsson. Raporti nimi on „Parem rahandussüsteem Islandile“ ja seda saab lugeda siit.
„Tema soovitused annavad suure panuse rahaloome ja rahapoliitikaga seotud debattidele. Seda nii Islandil kui ka mujal maailmas,“ ütles Islandi peaminister Sigmundur David Gunnlaugsson.
Raport, mille on heaks kiitnud ka peaminister, kutsub üles muutma rahasüsteemi, mis on väidetavalt tekitanud mitmeid rahanduskriise, seal hulgas 2008. aasta finantskriisi.
Nelja keskpankuri poolt tehtud uuringu kohaselt „on alates 1875. aastast olnud riigis üle 20 finantskriisi“. Raskemaid finantskriise on nende sõnul olnud kuus. Keskmiselt tabab tõsine kriis Islandit iga 15 aasta tagant.
Sigurjonssoni sõnul on süüdi äritsükli ajal tekkinud üleliigne krediit, mis majandusele lõpuks halvasti mõjub.
Tema arvates ei suuda keskpank krediidi kiiret suurenemist kontrolli all hoida, mis tähendab, et inflatsioon hakkab tõusma. See tekitab omakorda riskikäitumist ja spekuleerimist, mille tagajärjel võivad pangad raskesse olukorda sattuda. Nende päästmine on Sigurjonssoni sõnul aga maksumaksja jaoks kulukas.
Juba praegu osalevad enamikes riikides keskpangad rahaloomes. Kõik raha ei tule aga keskpankadest – ka kommertspangad loovad võlgade kaudu uut valuutat. Erinevate hinnangute kohaselt luuakse 90-95 protsenti valuutast just kommertspankade poolt.
Keskpank saab valuutahulka kontrollida vaid rahapoliitika vahenditega (intressimäärade muutmine ja erakorralised ostuprogrammid).
Niinimetatud Sovereign Money (Süveräänse raha) ettepaneku jõustumine tähendaks seda, et kommertspangad rahaloomes enam ei osale ja kogu raha luuakse keskpangas.
Hetkel kuum
„Väga tähtis asjaolu on see, et rahaloome võim ja selle raha kasutamine oleks eraldi. See tähendab, et raha otstarvet ei määra enam see, kes raha loob,“ kirjutas Sigurjonsson oma plaanis.
„Riigieelarve puhul esitab valitsus oma ettepanekud parlamendile. Edaspidi oleks sama süsteem kasutusel ka rahaloome puhul,“ kirjutas ta.
Pangad jätkaks kliendibaasi ja maksete haldamisega. Samuti oleks pangad jätkuvalt laenajate ja säästjate vaheliseks lüliks. Krediiti pangad enam luua aga ei saaks.
Sigurjonsson, kes on ka ettevõtja ja majandusteadlane, aitas 2014. aastal luua programmi, mis aitas majapidamistel enne 2008. aasta finantskriisi võetud kõrge intressiga laenusid tagasi maksta.
Islandi majandus sai 2008. aasta finantskriisi ajal tublisti kannatada – kolm riigi suurimat panka kukkusid kokku ja läksid pankroti.
2009. aastal kukkus Islandi SKP 5,1 protsenti ja 2010. aastal 3,1 protsenti. 2011. aastal oli saareriigi majandus juba kasvuteel.
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele