Ühistupanga juht Mõisale: meid on vaja

Eesti Ühistupank viskas oma nõukogust välja Jüri Mõisa, kes ütles täna Äripäevale, et Ühistupangast ei saa panka ka siis, kui nad peaksid saama finantsinspektsioonilt tegevusloa. Mõisa sõnul elavad Ühistupanga vedajad pettekujutustes, et kõik teised on nende ebaõnnes süüdi. „Tegelikult mitte midagi ei oleks teistmoodi, kui see litsents neil ka oleks. Ega nad panga pidamise võimelised kindlasti ei ole.,“ ütles Mõis.

Ühistupanga nõukogu esimees Mae Hansen vastas aga sellele, et olles pikalt seotud Eesti pangandusega ja viimased aastad aktiivselt ka Austria finantssektoriga, on ta veendunud, et Eestis on vaja ühistulist panka. Ta ütles, et ühistulisel alusel tegutseval ja Eesti kapitalil põhineval pangal on oma selge nišš Eesti finantsmaastikul olemas.

Hansen sõnas ka, et teab et Jüri Mõis saab aru ühistulisel alusel tegutseva panga vajalikkusest, lihtsalt nende nägemused selle panga loomisest on erinevad. „Ja peatsetel valimistel osalemise soov lisab Jüri arvamustele omajagu emotsionaalsust.“

„Küsige mõnelt tublilt Eesti paarikümne töötajaga ja peamiselt teenuseid pakkuvalt ettevõttelt, kellel ei ole mahukat põhivara, kui lihtne on Eesti kommertspangast laenu saada. Ilma põhivarata, mida pantida, või isikliku käenduseta on seda praktikas peaaegu võimatu saada,“ teatas Hansen.

Hansen jätkas, et ettevõtetel on kergem saada riigi poolt laiali jagatavat raha EASist, KIKist ja mujalt. Tema arvates on see Eesti majanduse jaoks suur probleem, sest nii mõeldakse pigem projektikirjutamise nõuete, mitte klientide vajaduste peale. „Kui meil olemas nii suured riiklikud rahajagamise institutsioonid, samuti Kredex, siis tundub, et Eesti finantsturul on olulised turutõrked olemas. Muidu ju riik selliste tegevusmahtudega finantsturul ei tegutseks. Ärilistel alustel tegutsev ühistuline pank aitab kindlasti neid turutõrkeid vähendada,“ ütles ta.

Mõis ütles aga, et avalik sektor ei peaks sekkuma valdkonda, kus ei ole turutõrget.