Kõrgharidus tasub ära viie aastaga

Vastavalt OECD 2013. aastal avaldatud uuringule tõstab Eestis kõrghariduse omamine brutopalka keskmiselt 36%. „Õpingute vältel tehtavaid kulutusi ja saamata jäänud töötasu arvesse võttes kujuneb näiteks bakalaureusekraadi omandava üliõpilase 3-aastase õppeperioodi kulutuste summaks keskmiselt 35 000 eurot,“ tõi teabekeskuse juhataja Lee Maripuu välja. Õpingutele tehtud kulud teenib ülikooli lõpetaja tagasi umbes 4,8 aastaga.

„Kindlasti tasub haridusse investeerimine ära. Paraku tuleb arvestada, et ülikooli kõrvalt täisajaga tööl käimine või töö kõrvalt täismahus õppimine on enamasti keeruline. Selle võrra võib venida õpingute tegelik periood pikemaks. Täiskasvanud õppijatele, kelle panusest sõltub pere heaolu, võib takistuseks saada töökoormuse ja sissetulekute vähenemine õpingute ajal,“ märkis Lee Maripuu.

Erialati on keskmise sissetuleku kasv haridustaseme tõustes üsna erinev. Näiteks bakalaureuse tasemelt magistri tasemele jõudmisel tõuseb keskmine brutopalk enim tervishoiu (ligi 100%), tootmise (67%) ja ärinduse valdkondades (63%). Väiksem on kasv isikuteeninduse, põllumajanduse ja kunstide valdkondades. Kui jätta kõrvale doktorikraadiga inimesed, võivad kõige kõrgemat sissetulekut tööturul loota arvutiteaduste, tehnikaalade, ärinduse ja halduse alal magistrikraadi omandanud.

Haridusstatistika näitab, et vaatamata naiste suuremale osakaalule kõrghariduse omandajate hulgas, koonduvad nad jätkuvalt erialadele, mis küll nõuavad kõrgharidust, kuid mille üldine palgatase on keskmise lähedal või sellest isegi madalam. „Kuigi tulevane sissetulek ei peaks olema tähtsaimaks erialavaliku kriteeriumiks, võiksid tüdrukud analüüsida senisest avarama pilguga ülikoolide pakutavat ning miks mitte leida oma kutsumus just tehnika- või arvutiteadustes?“ märkis Maripuu.