Miks lahkuvad inimesed Narvast?

05. september 2018, 06:00
Eelmisel aastal vähenes Narva elanike arv 1033 inimese võrra.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180905/OPINION/180909890/AR/0/AR-180909890.jpg
Ainult tellijale

Kuna Narva on oma arengult endiselt murdepunktis ning palju on veel saavutada, lahkuvad inimesed sealt teadmatuse tõttu tuleviku suhtes – seda hoolimata arengutest ettevõtluses ning kasvavatest palkadest, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Jaan Õmblus.

Viimased 17 aastat on Narva rändesaldo olnud negatiivne ning koos loomuliku iibega kaotas piirilinn eelmisel aastal 1033 elanikku.

Inimesed lahkuvad Narvast, kuid mis on selle põhjus? Vastuse leidmiseks on oluline analüüsida ka elanike sissetulekuid. Viimase kümnendi jooksul on Narva linnas palgatöötajate kuu keskmine brutotulu kasvanud 489 eurolt 2007. aastal 890 eurole 2017. aastal ehk 82 protsenti. Samas on oluline rõhutada, et 2007. aastal oli Narvas brutotulu saajaid 26 188 ning 2017. aastaks oli nende arv kahanenud 18 610ni. Siinkohal on võimalik tõstatada mitu analüütilist küsimust. Näiteks, kas brutotulu kasv tuleneb vähenenud töötajate arvust, millest tingituna konkurents tööjõule kasvab ja selle tulemusena suurenevad ka makstavad palgad? Või on brutotulu kasvul muud põhjused, kuid vaatamata tulude kasvule ei ole inimeste lahkumine Narvast pidurdunud? Või on Narvas tekkinud olukord, kus edukad on teatud hulk ettevõtteid, nende firmade töötajatele makstakse head palka, kuid neisse ettevõtetesse "mittemahtunud" töötajatel linnas midagi töist ette võtta ei ole?

2007. aastal oli Narvas 20 ja enama hõivatuga ettevõtteid 115, üle-eelmiseks aastaks oli nende arv langenud 71ni. 2007. aastal töötas sellistes ettevõtetes kokku 10 955 inimest ehk 95 inimest ettevõtte kohta, 2016. aastal 4199 inimest ehk 59 inimest ettevõtte kohta. Seega kümne viimase aasta jooksul on suurte ettevõtete arv Narvas vähenenud ning vähenenud on ka neis keskmiselt töötavate inimeste arv.

Lisandväärtus kasvab

Narva 20 ja enama hõivatuga ettevõtetes loodi 2007. aastal 159 miljoni euro väärtuses lisandväärtust, 2016. aastal oli vastav näitaja 182 miljonit eurot. Selliste ettevõtete müügitulu oli 2007. aastal kokku 568 miljonit eurot ja 2016. aastal 539 miljonit eurot. Tööviljakus hõivatu kohta müügitulu alusel oli 2007. aastal keskmiselt 52 000 eurot ja 2016. aastal 128 000 eurot. Seega suuri ettevõtteid on Narvas küll vähemaks jäänud, kuid väiksem arv selliseid ettevõtteid koos vähema hulga töötajatega suudab endiselt oluliselt panustada lisandväärtuse loomisesse.

Seega Narvas ettevõtlus toimib, inimeste palgad kasvavad, kuid ikkagi inimesed lahkuvad. Võib-olla on lahkumine teatud inertsiga protsess – inimesed ei ole Narva paranevat eluolu veel tajunud või on lahkumisplaanid varasemalt tehtud ning Narva tõus ei ole plaane kummutanud.

Nii või teisiti on Narva oma arengu murdepunktis. Mitu positiivset suundumust on toimumas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist. Narva on Eesti jaoks unikaalne ning on väga hea, kui linn oma täit potentsiaali suudab rakendada.

Narva jääb aga mõistatuseks ka edaspidiselt. Ilmselt läheb veel aega, enne kui me täiel määral hoomame seda, mis ikkagi seda linna käivitab ja milline on ikkagi valem selle linna kogu potentsiaali käivitamiseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2018, 13:05

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing