Artikkel
  • Kuula

    Miks me kõiki inimesi jälitame?

    Kas teadsite, et riik kohustab sideettevõtjaid säilitama aasta jooksul iga inimese mobiili asukoha, kellega ta telefonitsi on suhelnud ning palju muid andmeid? Neid andmeid hoiavad küll teenusepakkujad ise, aga riigil ja teistel on neile andmetele üpris lihtne ligi pääseda, kirjutab Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

    Kari Käsper.
    Paljudel juhtudel pääseb neile ligi isegi kohtu loata ning ettevõtted ei saa andmete edastamisest keelduda. Ligipääs on tagatud püsiva elektroonilise ühendusega, mille puhul on vähe läbipaistvust.
    Mis teha, arvavad mõned. Julgeoleku ja turvalisuse nimel on selline asi hädavajalik, ütlevad nad. Aga mis siis, kui see polegi tegelikult vajalik? Siis oleme asjatult ennast haavatavaks muutnud nii pahatahtlike inimeste kui ka välisriikide jaoks.
    Tõsine privaatsuse riive
    Sideandmete valimatu ja kõikhõlmav säilitamiskohustus on lausjälituse üks viise, sest see kehtib eranditult kõigi kohta. Pole tähtis, et andmeid säilitavad teenusepakkujad või et nendele ligipääsuks on vaja eraldi sammu. Ainuüksi taoline säilitamine kujutab endast isikuandmete töötlemist ning seetõttu on see isikuandmete kaitse õiguse ja privaatsusõiguse intensiivne riive.
    Sideandmetega saab luua inimeste igapäevasest käitumisest ja suhtlusringkonnast detailseid profiile, mis võimaldavad inimeste õigust privaatsusele riivata samaväärselt või enamgi kui kõnede või andmeside sisu säilitamiskohustus. On mõeldamatu, et säilitada tuleks kõigi inimeste kõnede või andmeside sisu, seega ei tohiks säilitada ka sellega seonduvaid metaandmeid.
    Igasugune isikuandmete töötlemine on seotud riskiga, et isikuandmetele pääsevad ligi mitte ainult õiguskaitseasutused, vaid ka kurjategijad või välisriikide luureasutused. Lisaks ei arvesta laussäilitamine selliste olukordadega nagu konfidentsiaalsuskohustus advokaadiga suhtlemisel või vilepuhuja- ja allikakaitse.
    Edward Snowdeni paljastused ja teised maailma ajakirjanduses laialt kajastatud juhtumid on näidanud, et ka riikide julgeolekuasutused ise on lausjälitustehnoloogiaid kasutanud ebaproportsionaalselt ja viisil, mis on vastuolus inimõiguste kaitse reeglitega.
    Lõhub usaldust
    Demokraatlikus õigusriigis on julgeoleku tagamine võimalik kõige paremini õiguskaitseasutuste ja ühiskonnaliikmete koostöös. See koostöö rajaneb ühiskonna usaldusel, sealhulgas sellel, et riik ei väärkasuta neile antud õigust inimesi jälitada ega venita selle kohaldamist liiga laiaks. Õiguskaitseasutuste jälitustegevus peab olema eesmärgipärane, selgelt, täpselt ja detailselt reguleeritud ning selle üle peab toimima tõhus järelevalve. Praegune Eesti õigusruum nendele nõudmistele ei vasta, tunnistavad nii justiitsministeerium kui ka õiguskantsler.
    Vajadust lausjälituse järele ei peaks demokraatlikus õigusriigis üldse olema. Raskete kuritegude toimepanijad ning terroristid on üldiselt lausjälitusest teadlikud ning kasutavad seetõttu selle vältimiseks erinevaid meetodeid (näiteks VPN-teenused, Tor jne). See tähendab, et lausjälituse ohvriks sattuvad eelkõige tavakodanikud, kellel pole sageli teadmisi lausjälituse ulatuse ega enda õiguste kaitse võimaluste kohta, või pisisulid, kelle puhul lausjälituse kasutamine pole proportsionaalne.
    Laussäilitamist peab ebaseaduslikuks ka ÜRO inimõiguste ülemvolinik, kes on oma aruandes ÜRO peaassambleele soovitanud riikidel üle vaadata seadused, et need ei seaks telekommunikatsiooniettevõtetele ja teistele ettevõtetele kohustust säilitada valimatult ja kõikehõlmavalt sideandmeid.
    Riigi silmis kõik kurjategijad?
    Lisaks pole laussäilitamiskohustusel erilist mõtet, sest see ei too olulist lisandväärtust, vaid tekitab suure hulga isikuandmeid, mille säilitamine ja kasutamine on koormav. See tekitab suurt halduskoormust nii õiguskaitseasutustele kui ka sideettevõtjatele ning asjatuid riske, et inimesi ebaõiglaselt süüdistatakse.
    Ebaselge on ka see, kui paljudes olukordades tänase säilitamiskohustuse alusel säilitatavaid sideandmeid määrava tähtsusega tõenditena kasutati ning kui suurel määral oli tegemist sideandmetega, mida sideettevõtjad säilitasid niikuinii, tulenevalt teistest eesmärkidest, nagu arvete väljastamine. Sellekohast statistikat ja analüüsi ei ole tehtud, aga isegi kui see oleks märkimisväärne arv, siis pole teada, kas süüd tõendada või jälituse eesmärke saavutada oleks saanud teistel, inimõigusi vähem piiravatel viisidel.
    Igaüht potentsiaalse kurjategijana kohelda ei ole õige — tuleks minna tagasi sama olukorra juurde, mis oli enne Euroopa Kohtus kehtetuks tunnistatud sideandmete säilitamise direktiivi ülevõtmist kümme aastat tagasi. Eeltoodu ei tähenda muidugi, et kohtu loal ei võiks nõuda sideandmete säilitamist nende isikute puhul, kelle puhul on põhjendatud kahtlus mõne kuriteo ettevalmistamises või läbiviimises osalemises.
  • Hetkel kuum
Vaata järgi: Tallinna Sadama juhid andsid investorite ees aru
Kärbseseenega šokolaadi tootja: neid poes pole, ainult minu pagasnikus
Wall Streeti kuumimad jutud: sünged prognoosid, vastakad soovitused ja kliimakriisi rahaasjad
Raadiosaated
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Jaroslav Tavgen: RMKd pole vaja börsile viia!
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Ida-Virumaa TOPi ettevõtja: hinnad on aastatagusest 40 protsenti maas
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Kuulsa kaubamaja aktsia asus ülevõtupakkumise peale rallima
USA ühe tuntuma kaubamajaketi Macy’s aktsia läks täna New Yorgi börsil lendu info peale, et erakapital on teinud ettevõttele 5,8 miljardi dollarise ülevõtupakkumise.
USA ühe tuntuma kaubamajaketi Macy’s aktsia läks täna New Yorgi börsil lendu info peale, et erakapital on teinud ettevõttele 5,8 miljardi dollarise ülevõtupakkumise.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Aafrikat ähvardab maadehaaramine süsinikukrediidi nimel
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Milrem Robotics arendab koos Ukrainaga uusi robootikasüsteeme
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning Ukraina kaitsetööstus (UDI) allkirjastasid lepingu, et alustada järgmise põlvkonna robootikasüsteemide loomist.
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning Ukraina kaitsetööstus (UDI) allkirjastasid lepingu, et alustada järgmise põlvkonna robootikasüsteemide loomist.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Finantsvaba investor esitab viis ideed jõukuse kasvatamiseks
Kõige kindlam viis, kuidas oma tagalat kindlustada ja raha kasvatada, on tegeleda ettevõtlusega, tõi tänavusel investeerimisfestivalil välja investor ja ettevõtja Lev Dolgatsjov.
Kõige kindlam viis, kuidas oma tagalat kindlustada ja raha kasvatada, on tegeleda ettevõtlusega, tõi tänavusel investeerimisfestivalil välja investor ja ettevõtja Lev Dolgatsjov.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.