Abipakett ka Suurbritanniale?

Maailma rikkuselt kuuenda riigi Suurbritannia võlg ulatub praeguseks 1 triljoni naelsterlingini ning ennustatakse, et see tõuseb selle aasta jooksul üle 1,1 triljonini. Võrdluseks, 1976. aastal läks Suurbritannia oma 6% puudujäägiga SKPst pankrotti. 2010. aastal ulatus ainuüksi riigivõla intress 42,9 miljardi naelani aastas, mis on võrdne kulutustega sõjaväele ning haridusele.

Inglise keskpank ütles, et inflatsioon on kiirenenud ning nüüd oodatakse selle jõudmist 5 protsendini seoses toorainete kõrgete hindadega.

Ka kuninglik pulm ning Jaapani sündmused jätsid Inglismaa SKP-le oma jälje. Pulmade tõttu antud vaba päev ning katkestused tarnekettides põhjustasid I kvartali SKP kasvule rohkem volatiilsust kui stabiilsust.

Kuid kärpimine ilma kasvuta ei vii eriti kaugele. Kärpimise probleem on selles, et see võib küll rahustada võlakirjainvestoreid, et valitsus tegeleb probleemiga, mis omakorda võib kaasa tuua riigivõlakirjade intresside langemise. Kuid kärped võivad kaasa tuua ka tarbijate ja ettevõtete ettevaatlikkuse, mis vähendaksid töötasu ja tulu saamise väljavaateid.

Selle aasta märtsis tulid britid tänavale meelt avaldama valitsuse kärpekavade vastu. Inglismaa valitsus on teinud ja jätkab suuri kärpeid. Defitsiit, mis ulatub 12 protsendini, üritatakse üha karmimate meetmetega vähendada. Siiski on kärpekavad tekitanud ka küsimuse, kas see saab ka jätkusuutlik olla, kuna kõrgem inflatsioon tähendab ka suuremaid kärpeid.

Inglismaa eeliseks on naelsterling, mis annab paindlikumaid võimalusi enda monetaarpoliitika teostamiseks.

Inglismaa baasintressimäär on alates 2009. aasta märtsist püsinud 0,5% peal. Inglise majanduse kasvuväljavaateid kahe aasta lõikes kärbiti 2,9 protsendini, võrreldes 3,1%, mida prognoositi selle aasta veebruaris.

2011. aastaks prognoositakse 1,7% majanduskasvu.