Guntram B. Wolff • 30. aprill 2013 kell 16:33

Euroopa Keskpank – millist teed minna?

Euroopa Keskpanga  intressinõupidamise eel on uuesti tekkinud debatt, milline oleks euroala makromajanduspoliitika õige kurss. Uue huvitava elemendina räägitakse rahapoliitika võimalusest, mis vastaks paremini euroala riikide oludele. Kas rahapoliitikas tuleks riigiti vahe sisse teha ning mida üldse rahapoliitikaga on võimalik saavutada, küsib Bruegeli mõttekoja asedirektor Guntram B. Wolff.

Rahapoliitika peab eelkõige vaatama euroala kui tervikut. Aprillis oli inflatsioon euroalal 1,2% ning turud prognoosivad kahe aasta perspektiivis inflatsioonitaset allpool 1,5%. Euroopa Komisjoni veebruari prognoosi järgi on euroala SKP lõhe 2013. aastal ligi 3%, mis viitab arvestatavatele jõude ressurssidele euroala majanduses. Kogu regiooni kohta käivad majandusnäitajad viitavad kokkutõmbamisele ning inflatsioonitasemele allpool sihiks seatud 2% taset.

Regioon tervikuna näib vajavat ekspansiivsemat makromajanduspoliitikat.Vaadates euroala riike eraldi, on eriti murettekitav Lõuna-Euroopa riikide nõrk majandusolukord. Ent ka euroala tugevamates riikides, nt Saksamaal on negatiivne SKP lõhe. Märtsis oli inflatsioon Saksamaal alla 2% piiri, 1,8%, mis vastas peaaegu euroala keskmisele 1,7%-le. Absoluuttasemetel näib ka Saksamaa majandus languse äärel ning madal inflatsiooninäit õigustaks lisastiimulit.

Saksamaa majanduse hetkeseis alahindab aga vajadust, et Saksamaa võtaks endale Euroopa kasvuveduri rolli. Rahaliidu esimese üheksa aasta jooksul vedas kasvu Lõuna-Euroopa, kuid see kasv ei olnud jätkusuutlik. Nüüd peaks Saksamaa majandus kasvama keskmisest kiiremini, et tekkinud tasakaalutusest välja saada. Inflatsioon Saksamaal on olnud oluliselt madalam euroala keskmisest, samal ajal kui see paljudes Lõuna-Euroopa riikides keskmist tugevalt ületas. See suhteline hinnavahe võib vajada korrektsiooni 10-20% ulatuses, sõltuvalt konkreetsest riigist. Nende varasemate erinevuste tõttu peaks inflatsioon Saksamaal nüüd edaspidi euroala keskmisest kõrgemal olema. Selleks oleks Saksamaa majanduses vaja jõudsat buumi.

Kas Euroopa Keskpanga täiendav intressikärbe aitaks Saksamaa majanduskasvu ja investeeringuid suurendada? Saksamaa pangad saavad praegu laenu intressimääraga, mis on oluliselt madalam Euroopa Keskpanga repomäärast. Enim jälgitud baasintressimäära kärpimine ei leevendaks seega kuigivõrd Saksa pankade laenutingimusi. Euroopa Keskpanga nõukogu liige Jörg Asmussen on  hoiatanud, et intressikärpe mõju ei maksa üle hinnata. Selle asemel tuleks kasvu ergutamiseks suurendada avaliku sektori investeeringuid. Olukorras, kus Saksamaa valitsuse võlakirjade intressimäärad on peaaegu nullis, tuleks Saksa majandusele kasuks iga avaliku sektori investeerimisprojekt, mille tulusus on nullist kõrgem.

Euroopa Keskpanga intressimäära kärbe aitaks Lõuna-Euroopa panku, muutes raha odavamaks. Samas ei tooks selline kärbe Lõuna-Euroopa sügavasse majanduslangusesse olulist leevendust. Pankade nõrgad bilansid ja zombiks muutumise risk takistavad rahapoliitiliste signaalide reaalmajandusse jõudmist. Ettevõtetel on jätkuvalt väga raske laenu saada ka kasumlike äriprojektide jaoks. Intressikärpele lisaks tuleks Euroopa Keskpangal laiendada oma ebastandardsete meetmete arsenali, et eriti Lõuna-Euroopas laenukanalid lahti saada. Üks võimalus oleks leevendada ettevõtluslaenude tagatisnõudeid.

Kokkuvõttes oleks intressikärbe oluline signaal turu ootuste juhtimiseks, kuid majanduslangusest välja saamiseks see erilist panust ei anna. Pigem on vaja agressiivsemaid meetmeid rahapoliitika ülekandesüsteemi toimimise parandamiseks Lõuna-Euroopas ning  avaliku sektori investeerimisprojekte euroala tuumikriikides.

 

 

Hetkel kuum