Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Automaks pole Ligi eraasi

    Ma ei arva, et riigieelarve tasakaalustamise siht on rahandusminister Jürgen Ligi isiklik kius või ülesanne, mille eest ta üksi peab seisma ja vastutama.

    Ka Ligi partei- ja koalitsioonikaaslastel, kes firmaautode maksumuudatuste eelnõu tagasivõtmisega eelarvesse augu lõid, tuleb sellel nädalal jätkuvatel aruteludel välja käia toekamaid katteallikaid kui Kreeka võlakirjade intressitulu tagastamata jätmine või lisadividendid riigifirmadest, mida justkui saab ja siis jälle ei saa augu katteks kasutada.
    Sest auk on ehtne.
    Euroopa Komisjon kirjutas kaaskirjas läinud kuul avaldatud riigipõhistele soovitustele, et muu Euroopaga võrreldes on Eestis tööjõud ja juba ka tarbimine kõrgelt maksustatud. Siit on täiendavat maksutulu raske leida.
    Autode maksustamisest räägitakse mõnevõrra teises kontekstis - keskkonnamaksude all. Nenditakse, et uute autode park on Eestis kõige esinduslikum ja teiste riikidega võrreldes suurim saastaja, kuid et maksuhooba pole otseselt rakendatud, mis inimeste käitumist muudaks. Kütuseaktsiis üksi ei näi mõjuvat.
    Jürgen Ligi on Euroopa Komisjoni autode maksustamise kaalumise ettepanekuid tuliselt tõrjunud, viidates Eesti hajaasustusele. Niisamuti kui varamakse, kus Eesti on OECD riikidega võrreldes Euroopa Komisjoni hinnangul alles lapsekingades. Rahandusminister on öelnud, et varamaksu maksmiseks oleme alles liiga vaesed. Ent kuskilt peab ka Eesti riik oma maksutulu saama, kõik maksud ei saa olla saatanast.
    Kokkulepe on aga keerulisem, kui populaarsuspunktide nimel on maha mängitud näiteks maamaks kui võimalus eelarve tulubaasi laiendada maksuallikaga, mis riigist jalga lasta ei saa ning tooks tulu moel, mis majandust ei kahjusta. Või kui jätkuvalt on alles eluasemelaenude intressisoodustus, ehkki juba hoiatab Euroopa Komisjon Eestit uuesti käivituda võiva kinnisvara/laenuralli riski eest. Või kui nui neljaks peab tulumaksumäära kärpima, ehkki näiteks OECD soovitab sellest mõttest loobuda ja tõsta pigem maksuvaba miinimumi, et ennekõike madalamapalgaliste maksukoormat kergendada.
    Eesti ei pea tingimata autodelt rohkem maksutulu kasseerima põhjusel, et muu Euroopa seda teeb - ja teeb seda mitmel erineval moel.
    Mullu valminud raporti "Tax Reforms in EU Member States 2012" järgi olid 2012. a vaid Eesti ja Leedu riigid, mis seda võimalust ei kasutanud. Vahepeal on Leedu ilmselt midagi üritanud ja ebaõnnestunud, nagu viitavad meedias ilmunud kommentaarides kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning AMTELi juht Arno Sillat. See aga ei tee olematuks, et enam kui 20 liikmesriiki taolisi makse rakendab. Raporti järgi on näiteks Poola hiljuti samuti firmaautode käibemaksutagastusest loobunud. Luksusautod ja suuremad saastajad on kõrgemalt maksustanud nii Läti kui Rumeenia - ei ole see vaid rikaste riikide luksus. Lätis tögatavat Eestit autode offshore'iks.
    Põhjala konsultatsioonifirma Copenhagen Economics kirjutab oma 2009. a uurimuses, mida tsiteerib "Tax Reforms in EU Member States 2012", et liikmesriigid teevad firmaautodele põhjendamatult heldeid soodustusi, mis äraspidiselt soosib just suurte ja saastavate autode ostmist. Sest firma rahaga võib, oma raha loetaks hoolikamalt.
    Plussina märgitakse ära, et automaks ei oleks regressiivne - st proportsionaalselt suurem koorem ei jääks madalamapalgaliste kanda, kuna auto omamise tõenäosus kasvab koos jõukusega.
    Ettevõtlusorganisatsioonide vastuseis autode suurema maksustamise vastu on arusaadav - ka kalkunid ei hääletaks tänupühade poolt. Samas on raske aktsepteerida või uskuda argumente, et ettevõtlus sellest maal välja sureks või Eesti kiviaega tagasi langeks. Ent nõustun Toomas Lumaniga - usuküsimused on kiriku rida. Niisamuti ei kõlba nii teravas teemas rahandusministeeriumi "tunnetuslikud" argumendid.
    Samas - miks ikkagi peab ettevõtjal auto soetamine soodsam olema kui eraisikul - ja mida uhkem auto, seda suurem vahe. Lisaks oli käibemaksumuudatuste eelnõu seletuskirjast lugeda, et aasta alguses oli Eestis 5600 ettevõtet, mille eelmise aasta käive oli alla 1000 euro, kuid mille omanduses oli keskmiselt 1,3 sõidukit.
    Praegu on peamine kriitikatorm puhkenud eelnõuga kiirustamise üle. Minister Jürgen Ligi seda ei eita ning pakub aruteludeks kevadeni ajapikendust. Ärgem siis raisakem seda aega rahandusministri persooni lahkamiseks olgu naisterahva või buldooseri aspektist. Eelarveauku sellega ei lapi. 
    Samas arvan, et kui automaksu ka rahandusminister Jürgen Ligi ajal ei tule, siis tuleb see päevakorda mõne järgmise rahandusministri ajal, kelle isik debatti ära ei kaaperda.
    Autor: Sirje Rank, Sirje Rank
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Toote keskkonnamõju mõõtmine – andmepõhine alus järgmiste sammude seadmiseks
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.