Turgudel kahe aasta halvim nädal

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 11. veebruar 2018 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turgudel kahe aasta halvim nädal
USA aktsiaturud lõpetasid kahe aasta halvima nädala positiivselt, aga intressimäärade tõstmisega seotud hirmud võivad järgmisel nädalal turgudele naasta.
Standard & Poor’s 500 indeks lõpetas nädala viimase kauplemispäeva 1,5protsendise tõusuga. Sellegi poolest on veebruarikuu müügilaine pühkinud minema selle aasta tõusu ning USA riigivõlakirjade tootluse kasv võib paanikale uuesti hoo sisse anda.
Järgmise nädala kolmapäeval ilmuvad ka inflatsiooninumbrid – oodatust kõrgemad näitajad võivad veelgi õli tulle lisada. Enamik ekspere aga usub, et tegemist on ajutise korrektsiooniga ning suuremat karuturgu oodata ei ole.
Volatiilsus puhastab
Investeerimisfirma Bryan Mawr Trusti investeeringute juht Ernie Cecilia ütles Bloombergile, et investorid peaksid olema teadlikud ja saama aru, et see volatiilsus on puhastav ja vajalik.
Wall Streeti hirmumõõdikuks tituleeritud Chicago börsi volatiilsusindeks tõusis nädala sees üle 40 punkti ning jõudis kahe aasta kõrgeima tasemeni. Reedel langes see aga 29 punktini. Tänavu on indeks kahekordistunud.
Aktsiaturge on omakorda survestanud USA riigivõlakirjade tootluse kiire tõus. Ühendriikide 10aastaste võlakirjade tootlus tõusis nädala alguses 2,85 protsendini, mis on viimase nelja aasta kõrgeim tase.
Paljude jaoks on üllatav ka see, et volatiilsusele vaatamata on kulla hind tublisti langenud ning dollar hakkab stabiliseeruma.
54miljardit aktsiat vahetas USA börsidel ühe nädalaga omanikku, mis on kõrgeim näitaja alates 2011. aasta augustist, selgub WSJ Market Data andmetest.
Turgu juhivad emotsioonid
„Praegu juhivad turge emotsioonid, mitte majanduse põhinäitajad,“ ütles investeerimisfirma Key Private Banki strateeg Bruce McCain MarketWatchile. „Kui hirm juba kohal on, siis sõltuvad turud investorite meeleoludest ja sellest, mida teevad lühiajalised kauplejad.“
McCaini sõnul võib see langus olla piisav, et inflatsioonihirm oleks juba hindadesse sisse arvestatud. Samas tahavad investorid kindlust, et kukkumine ei eskaleeru millekski suuremaks. „Selleks peavad hinnad veel suunda otsima,“ nentis McCain.
Investorite hirmud on osalt õigustatud, sest numbrid on küllaltki dramaatilised. Dow Jones on enam kui saja aasta jooksul kiiremini korrektsiooni kukkunud vaid kolmel korral. Ajalooline on ka see, et indeks langes nädala sees kahel korral vähemalt 1000 punkti. Varem pole seda kunagi juhtunud.
S&P 500 on 26. jaanuaril saavutatud kõigi aegade rekordist 8,8 protsenti madalamal. Dow Jones on tipust kukkunud 9,1 protsenti. Mõlemad indeksid sattusid neljapäeval ka korrektsiooni (vähemalt 10protsendiline langus tipust).
Euroopa ja Aasia ei jäänud globaalsest müügilainest puutumata. Stoxx Europe 600 indeksi jaoks oli tegemist halvima nädalaga alates 2016. aastast. Peaaegu pool selle aasta tõusust pühiti minema. Hiina peamine aktsiaindeks Shanghai Composite kukkus nädalaga 10 protsenti.
S&P 500 indeksi pooletuhandest ettevõttest on karuturule jõudnud 96 (vähemalt 20protsendiline langus eelmisest tipust). Ainult 88 ettevõtet on odavnenud alla 10 protsendi.
Ebanormaalsus või normaalsus?
Mitu tuntud investorit on öelnud, et keskpankade toe kadumine tõmbab vaiba jalge alt nendel, kes on liiga rahulolevaks ja enesekindlaks muutunud.
Nende investorite seas on näiteks Bleakley Financial Groupi investeeringute juht Peter Boockvar ja Deutsche Banki ökonomist Torsten Slok. Nad ütlevad, et praegu turul toimuv ei ole ebanormaalne, vaid normaalne. Investorid on lihtsalt pideva poputamisega ära harjunud.
„Föderaalreserv püüab rahapoliitikat normaliseerida, aga nende tegevuse normaalne kõrvalprodukt on see, et ka varade allokatsioon normaliseerub,“ ütles investeerimisfirma EAB Investment Groupi strateeg Arnim Holzer MarketWatchile.
USA riigivõlakirjade tootlus on järsult tõusnud ning see tähendab, et võlakirjad muutuvad investorite jaoks atraktiivsemaks. Võlakirjade hinnad ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt.
Föderaalreserv plaanib tänavu tõsta intressimäärasid kolmel korral ning samal ajal müüakse turule tagasi USA riigivõlakirju. Palgakasvu kiirenemine on tekitanud investorites kartust, et inflatsioon kiireneb ja see sunnib Föderaalreservi intresse veelgi kiiremini tõstma.
Kulla hind langes samuti
Võiks arvata, et kullal läheb volatiilses keskkonnas hästi, aga dollar on tugevnenud ning investorid ootavad intresside tõstmisel kiiremat tempot. See on kollase metalli surve alla pannud.
Veebruarikuu kullafutuuride hind langes reedel 0,2 protsenti, 1314,5 dollarini unts. Nädalane langus ulatus 1,6 protsendini, mis on viimase kahe kuu suurim.
„Järjest enam on selge, et kollast metalli survestavad stabiliseeruv dollar ning ootused, et intressid tõusevad arvatust kiiremini,“ ütles investeerimisfirma FXTMi analüütik Lukman Otunuga MarketWatchile. „Tavaliselt investorid ootavad, et kuld saab aktsiate volatiilsuse kasvust kasu. See ei ole nii aga läinud.“
State Street Global Advisrosi kullainvesteeringute strateegia juht George Milling-Stanley aga ütles, et kulla hinnalanguse põhjustasid haavu lappivad kauplejad. „Nad müüsid kulda selleks, et katta oma kaotusi. Nad on aktsiate tõusule panustanud võimendusega ning sellele võimendusele on vaja tagatist,“ ütles Milling-Stanley, kelle arvates on positiivne, kui kuld püsib 1300 dollari piirist kõrgemal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Börs
- Dow Jones
Hetkel kuum