Kolm pehmet oskust, mis kohe käiku lasta

Kaaslastega hästi läbi saamise oskuse lihvimine võib olla just see, mida sinu karjäär vajab, sõnab koolitaja Jae Ellard ajakirja Mindful vahendusel.“Mõtle inimestele, keda sa kõige enam imetled. Mis omadused neil on?” küsib Ellard ja vastab, et tõenäoliselt on need iseloomuomadused nagu empaatilisus, usaldusväärsus, hea kuulamisoskus, kannatlikkus, positiivne suhtumine ja paindlikkus.Tööandjad otsivad olla oskajaidOskused, millel rajaneb edukas karjäär ei pruugi olla samad, mis teevad inimesest eduka programmeerija, eelarve koostaja või disanieri. Ja neid oskusi tihti ei õpetada koolides ja ametialastel koolitustel.Ometi otsivad tööandjad just nende oskustega töötajaid aina enam ja enam, märgib Ellard.“Need on inimesed, kellel on inimestega olemise oskused – lisaks spetsialiseerunud tegemise oskustele, mida on vaja töö ära tegemiseks.” Ellard viitab, et oskus olla tähendab seda, et peale selle, et töö saab tehtud, toob töötaja kolleege üksteisele lähemale ja loodud positiivsest õhkkonnast võidavad kõik. Hea uudis on see, et oskus olla on õpitav ja Ellardi sõnul võiks alustada kolme harjumuse välja kujundamisest.

Märka tähelepanu hajumistMärka seda, kui sa pole kohal: sinu tähelepanu hajub koosoleku ajal või logid päeva jooksul juba kaheksandat korda Facebooki. Tähelepanu hajumise märkamine treenib teadlikkust hetkest ehk keskendumisvõimet. Mida rohkem seda teha, seda lihtsamasks see muutub. Tähelepanu hajudes saad selle leebelt tagasi konstruktiivsele liinile suunata. Ka teised märkavad seda.Kaalu oma sõnuEnne kui midagi ütled, peatu korraks ja mõtle, kas ikka tasub öelda. Enne kõnelemist hästi korraks oma mõttelõnga katkestamine treenib oskust aru saada, kas just praegu on õige aeg, koht ja seltskond, kus pähe tulnut välja öelda. Samuti paraneb autentsus, sest vastuse saab küsimus, kas ma tõesti tahan seda öelda. Kommunikatsioon saab nii selgem ja kõneleja ise paistab usaldusväärse inimesena, kes mõtleb, mida ütleb.Ole siirasHarjuta lauseid nagu “Ma ei tea” ja “Mul oleks abi vaja”. Märka, kui sinus tekib vajadus kõike ise teada ja kõik ise ära teha. Proovi, mis juhtub, kui küsid abi. Enda haavatavaks tegemise oskus on väga alahinnatud. Üks välja öeldud “Ma ei tea” säästab tihti aega ja energiat, sest viib kohe asja tuumale jälile. Lisaks ehitab kolleegidevahelist usaldust ja loob õhkkonna, kus kõik teavad: siin ollakse üksteisele toeks.Maris Meiessaar[email protected]

Ettevõtjad on justkui pragmaatilised materialistid ja ajavad tabelis näpuga järge, kuid keelduvad tunnistamast, et pehmete väärtuste puudumine lööb nende finantsvundamenti auke ka siis, kui seda kinnitavad arvutada oskavate päris teadlaste tehtud päris uuringud.Viiteid nimekate ülikoolide nimekatele teadlastele võib korrutada, kuid kohale ei jõua. Aga see ongi kommunikatsioon. Et kohale jõuaks, peabki ühte ja sama sõnumit palju kordama. Lahkelt.“Nii palju kui me uurinud oleme, on töö kõigis Eestis töökohtades liiga pingeline. Sellest suur osa on tingitud majanduskriisi aegsetest koondamistest. Inimesed pidid tegema seejärel ära ka lahkunud kolleegide töö. Kriisi järel kedagi aga asemele ei võetud,” nentis Tallinna tehnikaülikooli õppejõud ja psühholoog Anu Virovere möödunud kuul ERRile. “See omakorda soodustab tööstressi ja sellest tingitud depressiooni teket.”Pooled sinised lehed on stressilehedSamast saab lugeda, et Euroopa Liidus tehtud analüüside kohaselt on 50–60 protsenti töölt puudutud päevadest tingitud otseselt või kaudselt tööga seonduvast stressist. Sellest tingitud kahjum moodustab riigi SKTst 3–4 protsenti. Ainuüksi töölt kõrvale hoidmine röövib majandusruumist enam kui sada miljardit eurot. Euroopa Liidu uuringutele tuginedes toob aga iga töötajate vaimse vastupidavuse suurendamisse investeeritud euro tagasi 2,5–4 eurot.See on probleem, millega ei oska midagi pihta hakata ei tööandja ega ka töötaja ise. Euroopas ja mujal maailmas tehtud uuringud on viidanud, et eeskätt sõltub töökoha mikrokliima juhist, kuid meil tööandjad pigem eiravad probleemi ja töötajad ei räägi, sest neil on häbi kolleegide ees tunnistada, et nad vajavad puhkust. See vaikuse spiraal sünnitab konflikte, mida lahendama pole keegi kedagi õpetanud.Suvepäevadega seda ära ei ravi. Oodates ei lähe see probleem iseenesest üle. Pea liiva alt välja tõmbamine on ühe otsuse küsimus ja selle saab teha täna. Igaüks, kellel seni on olnud liiga kiire või kelle jaoks on teema tundunud võõras, imelik, naljakas või teisejärguline, saab otsustada, et täna hakkab esimest korda guugeldama ja süveneb. Otsustada välja valida oma esimene “pehme” raamat ja kui omasuguste seas vaadataksegi imelikult, siis alustuseks lugeda seda salaja.Teoorias lihtne, praktikas nõuabKirja pandud nipid on sagel väga lihtsad. Intellektuaalsel tasandil lausa solvavalt primitiivsena näivad (vt kõrvallugu), ent need, kes on neid reaalsuses rakendanud, teavad, et praktika üllatab keerukusega. Hantli tõstmine on muidugi ka intellektuaalselt igav, kuid vähemalt on tulemus nähtav ja katsutav. Sellise asja kordamine, mis kohe nähtavat rahuldust ei anna, nõuab pühendumust, raudset tahet ja usaldust.Ühtäkki ongi milleski lihtsast saanud väljakutse. Seepärast ongi hea, kui sellesse nii-öelda pehmesse teemasse saab astuda kogu töökollektiiv koos – nii on kõigil lihtsam.Maris Meiessaar[email protected]