Peatükid

Eesti juhtide finantsteadmiste baas on madal

https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180810/BOOK02/180819972/AR/0/AR-180819972.jpg

Eesti ettevõtjad ja juhid on taibukad ja võtavad kõike lennult, aga nende finantsalaste teadmiste baas on madal, ütleb enam kui veerand sajandit finantsvaldkonna koolitajana tegutsenud Margus Tinits.

„Juhid ja raamatupidajad räägivad eri keeltes ja tajuvad finantsmaailma ka täiesti erinevalt. Umbes nii nagu mehed ja naised pidavat tajuma autosid: mehed vaatavad auto marki ja naised värvi,“ kommenteerib Tinits naljatades.

Kui tark on Eesti ettevõtja?

„Tarkus ja teadmised on erinevad asjad,“ ütleb Tinits ja lisab, et enamik arvab, et nad teavad, mis on bilanss. Otsetõlkes on see ju lihtsalt tasakaal (balance inglise keeles).

„Aga kui ma nüüd küsin, mis on bilansis tasakaalus, siis vastab vähemalt 50% juhtidest, et need on kulud ja tulud. No ja siis tekib mul kohe küsimus, et kui kulud ja tulud on tasakaalus, kui suur on siis kasum.“

Taolise arusaama taga tundub tema sõnul olevat ühelt poolt teadmiste puudus ja teiselt poolt lihtne loogika: bilanss on tähtis asi ja tulud-kulud on ka tähtsad, küllap nad siis kokku käivad. Aga päris nii lihtne see paraku pole.

Ka terminoloogiale on Tinits otsustanud tavapärasest hoopis teisiti läheneda, esimestel koolituspäevadel ei tee ta finantskeelest juttugi. Sellised sõnad nagu aktiva, passiva, deebet, kreedit, konto, saldo on esimesel päeval lausa keelatud. Tuleb rääkida eesti keeles, mis teeb enamikule osalejatest asja lihtsamaks, asjatundjatele pakub aga tõsist väljakutset ja aeg-ajalt ka oma seniste arusaamade ümberhindamist. Koolitaja eesmärk on teha esmalt asi piltlikult ja sisuliselt selgeks ja alles siis öelda, kuidas asjatundjad üht või teist nähtust nimetavad. „Ei ole erilist mõtet rääkida ei deebetist, kreeditist ega mingisugustest kontodest enne, kui inimesed ei tea, mida need sõnad praktikas tähendavad. Muidu juhtub see, et kui sa magad ühe definitsiooni maha, siis on juba kogu ülejäänud jutt kasutu,“ leiab ekspert.

Kuidas selgitada lühidalt, mis asi on bilanss?

„Võtame näitena ühe korraliku tööstusettevõtte. Kust ettevõte raha saab? Omanikelt, võlausaldajatelt ja lõpuks ka klientidelt (vaata pilti). Aga kuhu ta selle raha paneb? Investeerib töövahenditesse (masinatesse, seadmetesse) ja kui need on olemas, siis on vaja objekti, mida töödelda (materjalid tooraine). Raha võib ka lihtsalt välja laenata. Enamasti kipub aga raha lihtsalt ära kuluma, läheb välja, ilma et midagi käegakatsutavat vastu saadaks. Kulud on midagi sellist, millest jäädakse ilma, bilansis on vastupidi. Bilanss on just see, mis võib küll muutuda ja teiseneda, aga on alles.“

Miks on finantsteadmised juhile hädavajalikud?

„Finantsteadmiste kooli eesmärk on kaotada müstifikatsioon finantsmaailma ümbert. Arusaam, et seal, kus algab raamatupidamine, lõppeb loogika, on väga vale.“ Muheledes lisab Tinits, et kui juht õpib finantsmaailma mõistma, võib raamatupidaja elu keeruliseks minna, sest nüüd hakkab pealik aru saama, kuidas asjad tegelikult käivad.

Finants- ja majandusarvestus ei aita tema sõnul otseselt teenida, selleks on turundus ja strateegia, psühholoogia ja tehnoloogia. Küll aga aitab see juba teenitud rahast ilmajäämist vältida ning mõista, kui kulutatakse liialt ja investeeritakse üle või hoopis valedesse kohtadesse.

„Ma ei õpeta inimestele, kuidas raha teenida, ma õpetan, kuidas raha lugeda ja kuidas sellega ringi käia!“ ütleb Tinits. Numbreid vaadates võiks iga juht aru saada, milliseid samme tasub astuda ja mis toob ainult kahju. Tema sõnul peaks ärijuhil olema piisavalt teadmisi, et finantsjuhtimise valdkonnas võrdväärselt kaasa rääkida ja raamatupidamises orienteeruda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. August 2018, 15:38

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing