Äripäev • 23 mai 2018
Jaga lugu:

Keskmine ettevõtte juht võtab maru rahulikult

Foto: Anti Veermaa

Tüüpiline väikeettevõtjast juht soovib olla lihtsalt iseenda peremees ning ei näe vajadust oma ettevõtet oluliselt kasvatada.

Eesti keskmine juht on keskealine mees, kes on ühtlasi kas üksi või sõbraga koos väikeettevõtte omanik ja ainus tööjõud ning kelle peamiseks edasiviivaks jõuks on mitte suure kasumi ihalus, vaid soov olla iseenda peremees.

Äripäev tunneb rõõmu, et Eestis on nii palju inimesi, kes ise endale tööandjaks on, kuid ühiskonda tervikuna viivad edasi üksnes isiklikust toimetulekust oluliselt kõrgemaid sihte seadvad ettevõtlikud mehed ja naised.

Rohkem kui 52 000 Eesti ettevõtja põhjal tehtud Äripäeva uurimus näitab, et tüüpiline ettevõtja on 35–45aastane mees, kelle ettevõte tegutseb Tallinnas või Harjumaal kaubanduse valdkonnas ning kes annab lisaks endale tööd veel paarile inimesele.

Pudukaupmehe tiitel on eesti keeles omandanud pisut halvustava kõla, nagu ka väikekodanlane. Kuid just need pudukaupmehed on meie ühiskonna selgroog, maksumaksjad ja lisaväärtuse loojad.

Iseenda peremees

Eestlane on ka suhteliselt ebatüüpiline pudukaupmees, kuna tema peamiseks motivaatoriks ei ole soov teenida suurt raha. SEB hiljuti valminud uuringu „Baltimaade ettevõtlusbaromeeter“ (Baltic Business Outlook) tulemustest selgub, et Eestis luuakse ettevõte peamiselt selleks, et saada iseenda peremeheks ja tööandjaks (29%). Vabaduseihalus kumab läbi ka Äripäeva portreteeritud keskmiste ettevõtjate lugudest.

Sellega erineme selgelt oma lõunanaabritest, kus valdavaks põhjuseks ettevõtte loomisel on isikliku sissetuleku kasvatamine (39% alustavatest ettevõtjatest Lätis ning 37% Leedus). Eestlastest mainis seda põhjusena 26% vastanutest.

Teisalt on eestlased uute ettevõtete loomisel kõige aktiivsemad ning mullu registreeriti Eestis 21 947 uut ettevõtet – rohkem kui Lätis ja Leedus kokku.

Olgu põhjused millised tahes, ettevõtlusega alustamine ning ise oma toimetuleku eest vastutuse võtmine on ühiskonna elujõulisuse seisukohalt igal juhul kiiduväärt samm. Mida rohkem inimesi tegeleb ettevõtlusega, seda kõrgem on elatustase ning seda arenguvõimelisem on riik tervikuna.

Võimalik, et põhjuseks on eestlaste loomupärane tagasihoidlikkus, mis ei luba enne munemist kaagutada, kuid Äripäevaga vestelnud ettevõtjate tagasihoidlikud ambitsioonid suutsid toimetust üllatada.

Unistused annavad elule mõtte

„Kui inimestel unistusi pole, siis ei ole ka mõtet elada,“ leidis üks ettevõtjatest. Tõepoolest. Ja kui juba unistada, siis miks mitte suurelt? Ka tänased suurfirmad ja ettevõtluse edulood on kunagi alguse saanud ettevõtlike inimeste ideedest ja mõtetest, ühe- ja kahemehefirmadest.

Eestis on tekkinud tugev vabaduseihal põhinev väikeettevõtjate kooslus, mis on heaks kasvupinnaseks tulevastele edulugudele. Kui tänane väikeettevõtja kinnitab, et ei taha kindlasti saada järgmiseks Bill Gatesiks, siis kes teab – ehk mõtleb tema poeg või tütar juba teisiti.

Oluline on, et ühiskonna väärtushinnangud ettevõtlikku vaimu toetaksid ning et riigi majanduspoliitilised otsused inimesi ettevõtlusest eemale ei peletaks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt