Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtkiri: miks pank ei taha lüpsma hakata?

    Üleeile kirjutasime, et Swedbankil õnnestus ringkonnakohtu määrusega peatada Väätsa Agro saneerimiskava, mis tegi pangast piimatööstuse suuromaniku. Kui pank jääb peale ka riigikohtus, algab ühe Eesti suurima piimatootja pankrotimenetlus.

    Äripäeva arvates peab suurimal võlausaldajal olema siiski voli otsustada, mil moel täpselt ta oma raha tagasi saab. Miks eelistab Swedbank saneerimisele pankrotti? Kas siin võib tegemist olla ilmselt maailma vanima dilemmaga - kas teenida raha või olla heategija?
    Pank on kasumit taotlev äriühing, ta peab, maksku, mis maksab, oma hoiustajate raha tagasi teenima, ta peab oma omanikele kasumit teenima. Kui panga juristid haistavad saneerimiskavas midagi kahtlast, on loomulik, et nad püüavad sellele vastu seista. Kindlasti ei saa ükski terve mõistuse juures olev isik uskuda, et pank lihtsalt hetketuju ajel oma rahakotile kahjulikuma tee valiks. "Pankrot ei tähenda ettevõtte likvideerimist, vaid moodust anda võlausaldajatele võimalus osa laenatud rahast tagasi saada ning proovida hoida ettevõtte elujõulist osa tegutsemas," ütleski Swedbanki Balti panganduse kõrgendatud äririski üksuse juhataja Eestis Lars Nilsson üleeilses artiklis ning kinnitas: "Kõikide edasiste stsenaariumide puhul lähtub Swedbank eeldusest, et ettevõtet ei likvideerita." Seega, pank on saneerimiskavast ilmselt avastanud mingi lõksu. Et asjas miskit haiseb, annab vihje ka Nilssoni 18. mai Äripäevas ilmunud kolumn: "Me võime kaaluda osalust ettevõttes võla konverteerimise kaudu aktsiakapitaliks juhul, kui suudame sellega luua täiendavat väärtust ja see on parim moodus panga nõuet kaitsta. /…/ Kuid mõnikord ei ole teist teed kui algatada täitevmenetlus."
    Saneerimise pooldajad rõhuvad inimlikkusele - Järvamaa suurimate tööandjate sekka kuuluva Väätsa Agro 140 töötaja mustale tulevikule. Ühest küljest, miks peakski üks pank iga probleemse laenukliendi töötajate töökohtadele mõtlema? Kui pank eelistaks omakasu asemel ematheresalikku lähenemist, oleks ta rahval teistpidi hambus - "Pank kõrbes piimaturul, hoiustajad tühjade pihkudega," kõlaks pealkirjad lehtedes.
    Teisalt ei saa tegelikult keegi väita, et pank praegusel juhul pankrotti eelistades Väätsa Agro surma sooviks. Ei. Nad kinnitavad ju ise ka: "Pankrot ei tähenda ettevõtte likvideerimist." Seega tuleb lähtuda eeldustest, et pank kui kasumit taotlev äriühing püüab praegu oma nahka päästa ja ka üht kohtupretsedenti ära hoida. Et kohus tulevikus samasse olukorda sattunuid kohe saneerimiskava eelistama ei sunniks.
    Ühesõnaga, praeguses vaidluses kipub Äripäev küll pigem panga poolt olema - suurimal võlausaldajal peab olema siiski voli otsustada, mil moel täpselt ta oma raha tagasi saab.
    Pealegi, kes teab, kas pangast Väätsale läinud sajad laenumiljonid üldse ettevõtte heaks tööle hakkasidki? Või osutus riigi esilüpsja ise lüpstavaks?
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teadlane: kuidas päästa noored passiivsusest
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Liven kaasab investoritelt võlakirjadega raha
Kinnisvaraarendaja Liven plaanib investoritelt võlakirjadega kaasata 4 miljonit eurot, teatas ettevõte börsile.
Kinnisvaraarendaja Liven plaanib investoritelt võlakirjadega kaasata 4 miljonit eurot, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Vilniuse Hero ärimaja katusele tulevad olümpia-väärilised jooksurajad
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.