Esimene euronädal lubab paljut

Nõus – tegemist võib olla „surnud kassi põrkega“, kuid sisetunne ütleb, et suure tõenäosusega siiski mitte. Võib-olla tõesti oleme alahinnanud euroga liitumise mõju nii nagu me alahindasime Euroopa Liiduga liitumise head mõju 2004. aastal.Kõige parem märk on minu jaoks Tallinna börsil toimuv. Nelja päevaga on börs kerkinud 8,5%, kusjuures muljetavaldava käibega. Aktsiaostjate seas on ka palju kohalikke, Eesti investoreid.

Ühest küljest näitab see, et mullu Tallinna börsil ilma suurema kärata toimunud tõus, kus ühest aasta alguses investeeritud kroonist sai aasta lõpuks 1. 75 krooni, on inimeste teadvusesse jõudnud. Ka spetsialistid on oma selle aasta prognoosides üsnagi optimistlikud.

Kuid tervikuna on aasta esimeste päevade börsitõus märk teatud optimismipuhangust. Kel raha on, see näib uskuvat Eesti majandusse (kel pole, võib samuti uskuda, kuigi kaasa lüüa kohe otseselt ei saa). Milleks hoida raha hoiusel, kui saaks seda targemini investeerida.

Üle mitme aasta tuleb esimesi uudiseid palkade tõstmisest. Silmetki eile teatas 20%lisest palgatõusust. Tõsi, Silmet on haruldaste muldmetallide maailmaturul vägagi arvestatava turuosaga, kuid ikkagi – ettevõtte omanik Tiit Vähi on mu jaoks tõeline kapitalist, kes heast peast raha ei kuluta. Ma arvan, et palkade tõstmisest hakkame veelgi uudiseid kuulma. Eriti teisel poolaastal.

Asjaolu, et paljud ettevõtted tõstsid aastavahetusest hinda, näitab siiski, et mingi nõudluse kasv vähemalt mõnes sektoris on olemas. Vähemalt sellesse usutakse.Ma pole kunagi varem juhtunud välispressist sedavõrd lühikese ajaga juhtunud lugema nii palju positiivset Eesti kohta, kui seda on eelmise aasta lõpp ja selle aasta algus. Tavaliselt kajab Eesti välispressis ikkagi kas millegi negatiivsena, millegi ekssovjetilikuga.

Nüüd on nii mõjukas äriajakirjandus kui laiemale publikule mõeldud üldmeedia visandanud Eestist pildi kui riigist, kes on millegi erakordsega hakkama saanud. Eestlasi kujutatakse kui inimesi, kes on nõus pingutama parema tuleviku nimel. Kõige paremini võtab selle kokku värske Ecomomist: „Eesti viimase kümnendi majanduskogemus pakub nii mõningaidki õppetunde raskustes euroala riikidele, mh sedagi, et isegi väike, vaene, eks-nõukogude demograafilise langusega (see on nüüd vist viimaste uudiste valguses küll vale – toim.) vabariik võib jääda ellu, isegi jõudsalt kasvada euroala liikmena koos võimsa Saksamaaga.“

Pöidlad pihku!