Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Elu maakondades püsib ettevõtja õlgadel

    Nagu mujal maailmas, kipub ka Eesti üleriiklike meedikanalite pilt olema tihti kaldu pealinnas toimuva poole. Maakondlik ettevõtete top Äripäevas on meeldetuletus sellest, et ka väljaspool Tallinnat tegeldakse edukalt ettevõtlusega.

    Maakonna parimate väljaselgitamine on hea võimalus tutvustada neid, kes pole võib-olla varem ajakirjandusse sattunud, kuid on ometi tähelepanu ja kiituse välja teeninud.
    Eesti 1,3 miljonist elanikust elab Tallinnas 400 000. Koos Harjumaaga, mis on sisuliselt kujunenud pealinna eeslinnaks, elab 40% Eesti inimestest riigi põhilises keskuses. Ka siin, kuhu on koondunud kõikvõimalik kapital ja võimalused, on vähe ettevõtjaid.
    Väljapool Tallinna ja selle lähiümbrust on ettevõtlikke inimesi veelgi vähem ja seda väärtuslikum neist igaüks on. Veelgi enam – mitte tänu postkontorile või kauplusele, vaid tänu ettevõtjale elu maal elus ongi. Ettevõtjad on need, kes täidavad kohaliku omavalitsuse kassat ja annavad tööd. Saab ju tuua ajaloost kümneid näiteid, mis juhtub linnades-külades ettevõtluse kadumisega. Kuidas mõne suurfirma lõpuga voolab inimestest tühjaks ka küla või linn. Järelkasvu kadumine on üks väiksemate kohtade põhiprobleemidest ja küllap hoiavad edukad ettevõtjad ära nii mõnegi noore inimese lahkumise.
    Tõsi, eneseteostusvõimalused väiksemates linnades ja maakohtades tunduvad olevat piiratud ja tihti sobivad vaid teatud huvi ja profiiliga inimestele. Näiteks heites korraga pilgu kõigile 15 maakonna topi intervjuule, mis Äripäevas viimasel kahel nädalal ilmunud, näeme enamasti mehi, kelle selja taga palgikoormad või käimas laudade tootmine. Puidu ja selle töötlemisega seotu kõrval on topi edukate ettevõtete põhilisteks tegevusaladeks põllumajandus ja toiduainetööstus. Suurim nõudlus on seega oskus- ja lihttööjõu järele ja seetõttu on mõnd koju naasnud talenti maakohta meelitada paras pähkel.
    Eksib aga see, kes arvab, et väljapool keskust asuvad ettevõtjad ise oleks kuidagi kapseldunud või ajaks vaikselt oma asja. Eestile iseloomulikult läheb ka nende toodangust suur osa välisriikidesse ja nii tuleb ka küla või väikelinna ettevõtjal vallata võõrkeeli ja olla kursis mitte ainult Eestis, vaid globaalselt toimuvaga. Tulevikku ennustades ütlesidki ettevõtjad, et just välisturgudel toimuv määrab selle, millistes toonides saabub uus aasta.
    Edu tagab ettenägelikkus ja paindlikkus
    Kuigi maakondade edukatest osad lubavad lähitulevikus teha investeeringuid nii tootmisse kui tööjõudu või tõsta isegi palku, siis üldiselt paistavad nad lähitulevikku vaatavat ettevaatliku pilguga. „Kui tahad rahulikult elada, tuleb valmistuda lahinguks“, ütles üks neist Äripäevale. Ettevõtjate intervjuudest jäidki kõlama mõtted, et oluline on osata muutustega kohaneda, ebastabiilsete turgude olukorras tuleb vähendada võõrkapitali (laene) ning – nagu kõlab üks ekspordi põhitõdesid, et tuleb ise sihtriigis kohal käia või elada, kehtib sama tõde ka kohalikus äris – ise tuleb kättpidi töö kallal olla. Ja seda need mehed ja naised ise ka teevad. Nii andis üks ettevõtja meile intervjuu, ise samal ajal puid istutades.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Hoiu-laenuühistud vajavad reguleerimist, kuid mitte maakohtade arengu hinnaga
Vaatamata sellele, et hoiu-laenuühistutes talletatud raha Eesti majanduse tervise hoidmise seisukohast suurt rolli ei mängi, vajab see sektor piiranguid, selgub Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".
Vaatamata sellele, et hoiu-laenuühistutes talletatud raha Eesti majanduse tervise hoidmise seisukohast suurt rolli ei mängi, vajab see sektor piiranguid, selgub Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".

Olulisemad lood

Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.