• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Elu maakondades püsib ettevõtja õlgadel

    Nagu mujal maailmas, kipub ka Eesti üleriiklike meedikanalite pilt olema tihti kaldu pealinnas toimuva poole. Maakondlik ettevõtete top Äripäevas on meeldetuletus sellest, et ka väljaspool Tallinnat tegeldakse edukalt ettevõtlusega.

    Maakonna parimate väljaselgitamine on hea võimalus tutvustada neid, kes pole võib-olla varem ajakirjandusse sattunud, kuid on ometi tähelepanu ja kiituse välja teeninud.
    Eesti 1,3 miljonist elanikust elab Tallinnas 400 000. Koos Harjumaaga, mis on sisuliselt kujunenud pealinna eeslinnaks, elab 40% Eesti inimestest riigi põhilises keskuses. Ka siin, kuhu on koondunud kõikvõimalik kapital ja võimalused, on vähe ettevõtjaid.
    Väljapool Tallinna ja selle lähiümbrust on ettevõtlikke inimesi veelgi vähem ja seda väärtuslikum neist igaüks on. Veelgi enam – mitte tänu postkontorile või kauplusele, vaid tänu ettevõtjale elu maal elus ongi. Ettevõtjad on need, kes täidavad kohaliku omavalitsuse kassat ja annavad tööd. Saab ju tuua ajaloost kümneid näiteid, mis juhtub linnades-külades ettevõtluse kadumisega. Kuidas mõne suurfirma lõpuga voolab inimestest tühjaks ka küla või linn. Järelkasvu kadumine on üks väiksemate kohtade põhiprobleemidest ja küllap hoiavad edukad ettevõtjad ära nii mõnegi noore inimese lahkumise.
    Tõsi, eneseteostusvõimalused väiksemates linnades ja maakohtades tunduvad olevat piiratud ja tihti sobivad vaid teatud huvi ja profiiliga inimestele. Näiteks heites korraga pilgu kõigile 15 maakonna topi intervjuule, mis Äripäevas viimasel kahel nädalal ilmunud, näeme enamasti mehi, kelle selja taga palgikoormad või käimas laudade tootmine. Puidu ja selle töötlemisega seotu kõrval on topi edukate ettevõtete põhilisteks tegevusaladeks põllumajandus ja toiduainetööstus. Suurim nõudlus on seega oskus- ja lihttööjõu järele ja seetõttu on mõnd koju naasnud talenti maakohta meelitada paras pähkel.
    Eksib aga see, kes arvab, et väljapool keskust asuvad ettevõtjad ise oleks kuidagi kapseldunud või ajaks vaikselt oma asja. Eestile iseloomulikult läheb ka nende toodangust suur osa välisriikidesse ja nii tuleb ka küla või väikelinna ettevõtjal vallata võõrkeeli ja olla kursis mitte ainult Eestis, vaid globaalselt toimuvaga. Tulevikku ennustades ütlesidki ettevõtjad, et just välisturgudel toimuv määrab selle, millistes toonides saabub uus aasta.
    Edu tagab ettenägelikkus ja paindlikkus
    Kuigi maakondade edukatest osad lubavad lähitulevikus teha investeeringuid nii tootmisse kui tööjõudu või tõsta isegi palku, siis üldiselt paistavad nad lähitulevikku vaatavat ettevaatliku pilguga. „Kui tahad rahulikult elada, tuleb valmistuda lahinguks“, ütles üks neist Äripäevale. Ettevõtjate intervjuudest jäidki kõlama mõtted, et oluline on osata muutustega kohaneda, ebastabiilsete turgude olukorras tuleb vähendada võõrkapitali (laene) ning – nagu kõlab üks ekspordi põhitõdesid, et tuleb ise sihtriigis kohal käia või elada, kehtib sama tõde ka kohalikus äris – ise tuleb kättpidi töö kallal olla. Ja seda need mehed ja naised ise ka teevad. Nii andis üks ettevõtja meile intervjuu, ise samal ajal puid istutades.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Rootsi suurpank lõpetab tegevuse Soomes ja Taanis
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Piletilevi ostis Leedu konkurendi
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.