4 august 1996

Fondidele päästerõngas

Kas rumalus on karistatav? Kindlasti on, meenutada tasub siinkohal heauskseid investoreid, kes panid oma raha teenima Jevgeni Klimovi kurikuulsatesse hiigelkasumeid tõotavatesse fondidesse. Ning mõnikord ületab karistus rumaluse eest kannatadasaanu taluvuspiiri, vaevalt mõni nädal tagasi tegid päästeameti demineerijad kahjutuks Klimovi auto alla asetatud granaadi.

Eelmisel kolmapäeval otsustas Tallinna väärtpaberibörsi juhatus lubada oma osakud börsiletile noteeritavaks laduda avatud fondidel. Börs viskas fondidele päästerõnga, mis peaks aitama neil tootluse ja mahtude languskõvera küüsist pääseda. Fondide börsile mineku ja selle abil osakute kauplemiskäibe tõstmise taga on eelkõige fondihaldurite kasumisoovid. Suve hakul fondide tootlus ja huvi osakute vastu vähenes ning sellega kaasnes ka fondihaldurite kasumi kokkukuivamine.

Fondid on rahandusmaailma parasiidid, kes võtavad riske ja teenivad sellega võõra raha arvelt. Fondi tootluse langedes kannatab kasumi vähenemisega ju eelkõige osaku ostnud investor. Kuna fondihaldurite teenistus tuleb peamiselt haldustasudest (umbes 4--5% fondi bilansimahust aastas), siis hakkab tootluse langus nende rahakotile mõjuma alles pärast fondimahu kahanemist. See aga tähendab, et langema peab ka fondi osaku hind ning seega väheneb ka tõenäoliselt fondihalduritele minev osaku müügi- ja tagasiostu vahest saadav tulu.

Enamiku fondide tootluse vähenemine langes ajaliselt kokku börsi alustamisega. Aktsiad olid enne seda börsi avamise ootuses ilmselgelt üle hinnatud ning pärast uste avamist hakkas aktsiate hind langema. See aga avaldas loomulikult mõju ka fondidele, kelle investeeringuportfellid sisaldavad umbes 80--90% ulatuses aktsiaid.

Ilmselt on oma osa fondide tootluse ja mahtude languses ka suvel, päikesel, õllel ja rannailmadel. Ent kindlasti kasvatab fondihaldurite meelehärmi ka väikeinvestorite teadlikkuse kasv. Argument «paiguta oma raha fondi, kus riske hajutavad spetsialistid» on hakanud mõranema. Lisaks teadlikkuse kasvule on põhjuseks kauplemise lihtsus, mille tulemusena võib oma portfelli üsna kerge vaevaga soetada iga eraisik, kusjuures otse aktsiatesse investeerides võib teenitav kasum ületada fondi tootlikkuse paarikordselt.

Enne börsi avapauku tegelesid fondid lisaks osakutesse paigutatud raha riskide haldamisele abitootmisena ka aktiivse väärtpaberite ostu-müügiga. On üsna tõenäoline, et fondi osakuid ostnud investorite raha eest laia spread'iga (ostu- ja müüginoteeringu vahe) aktsiatega kauplemisest teenitud kasum ei läinud enam tagasi fondi osakutele makstavasse kasumisse. Ent börs tõmbas sellele ärile osaliselt vitsad peale, pärast börsi alustamist kahanesid noteeritavate aktsiate spread'idoluliselt.

Avatud fondide börsile minekult ootavad fondihaldurid osakute käibe kasvu, eesmärgiga suurendada sellega ostust-müügist tulenevat kasumit. Fondide bilansi negatiivsele poolele asetuva parasiteeriva eluviisi tasakaalustab aga teisest küljest kindlasti nende panus väärtpaberituru arengusse. Fondindus ei kao kuhugi.

Hetkel kuum