Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kartulisaak väheneb
Kartuli- ja köögiviljatalu peremees Johannes Valk ütles, et tema varajase kartuli saagikus oli 17 tonni hektarilt, hilisel kartulil aga ainult 12 tonni hektarilt. «Praegu on veel lõplikest tulemustest vara rääkida, alles pooled kartulid on maas,» lausus ta. «Kui hind selle tagasimineku arvel tõuseb, siis pole viga.»
Valgu sõnul polegi tänavu õiget kartuliilma olnud, kuna alguses olid ilmad liiga niisked, hiljem polnud niiskust üldse. Suurim tagasiminek on Laheotsa talus just toidukartuli osas.
Põllumajandusministeerium prognoosib tänavuseks kartulisaagiks ligi 500 000 tonni mulluse 551 000 tonni kõrvale.
Põllumajandusministeeriumi maamajandusspetsialisti Toomas Kevvai sõnul tarvitab 1,5 miljoni elanikuga Eesti toidukartulina 150 000 tonni kartulit, mis teeb ühe elaniku kohta keskmiselt 100 kilogrammi aastas.
Ka kartuli kasvupind on võrreldes eelmise aastaga 36 900 hektarilt langenud 35 700 hektari peale. Põua tõttu jääb ka keskmine saagikus ühe hektari pealt tänavu väiksemaks. Kui eelmisel aastal oli saagikus 14,9 tonni, siis tänavu oodatakse 14,6 tonni ning see võib veelgi väheneda.
Teravilja osas pole põud muutuseid toonud. Eelmise aasta 31 000 ha kõrval kasvatatakse talirukist tänavu 32 000 hektarit. Kogusaak tõuseb prognoositavalt 70 000 tonnini mulluse 58 200 tonni kõrval.
Nisu kogusaagiks peaks tänavu tulema 100 000 tonni. Eelmisel aastal oli nisusaak 77 000 tonni.