Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maailm investeerib tulevikupiirkondadesse

    «UNCTADi raporti andmetel on välisinvesteeringud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kahekordistunud 1994. aasta 6,3 miljardilt dollarilt 12,1 miljardile dollarile 1995. aastal,» ütles Eesti välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus üleeile ajakirjanikele ÜRO aruande ametlikul esitlusel.
    «Välisinvesteeringud on lisaks moodsale tehnoloogiale, oskusteabele ja töökohtadele andnud tõuke ka Eesti transiidi ja kaubanduse arengule,» ütles välisinveteeringute agentuuri asedirektor Agu Remmelg. Eesti suurim eksportöör Elcoteq ning möödunud nädalal Maardus uue terminaali avanud Coastal Corporation on näited selle väite kinnituseks.
    Jüri Sakkeuse sõnul on maailma juhtivatel majandusriikidel plaanis investeerida Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse aastaks 2000 ligi 200 miljardit dollarit ehk 2400 miljardit krooni. See tähendab, et järgneva neljal aastal investeeritakse sellesse piirkonda keskmiselt ligi 50 miljardit dollarit aastas ja investeeringute maht kasvab aastaks 2000 võrreldes 1995. aastaga 76 protsenti.
    Sakkeus ütles, et selline investeeringute maht saab võimalikuks tänu suurte infrastruktuuriobjektide ja telekommunikatsioonide erastamisele Tshehhis, Ungaris ja teistes riikides.
    Sakkeuse sõnul suureneb maailmas konkurents välisinvesteeringute kaasamise vallas ja rikkamatel riikidel on välisinvesteeringute kaasamisel eelised. Nii näiteks kulutavad välisinvesteeringute kaasamisega tegelevad agentuurid Soomes ja Rootsis kümneid kordi rohkem raha, kui seda teeb välisinvesteeringute agentuur Eestis.
    Eesti eelised investeeringute kaasamisel on riigi suhteliselt suur poliitiline stabiilsus, hea majanduskasv ja positiivne suhtumine välisinvesteeringutesse. Eesti eelis on ka Euroopa Liiduga ühinemist taotlev leping.
    UNCTADi andmetel on välisinvesteeringute juurdevoolu ja majanduskasvu näitajate vahel tihe seos. Mida kiiremini ühe või teise riigi majandus areneb, seda rohkem ollakse sinna nõus investeerima, ja Eestil on paremate majanduskasvu näitajate tõttu välisinvesteeringute kaasamisel soodne positsioon.
    Sakkeus ütles, et Eesti peab pakkuma välisinvestorile parimat võimalust pääsemiseks Euroopa Liidu ning Venemaa turule. Poliitlise kokkuleppe puudumine piiri- ja muudes küsimustes Venemaa ja Eesti vahel mõjub perspektiivis Eesti inveteerimiskliimale halvasti.
    UNCTADi rapordi andmetel on omavahel tihedalt seotud välisinvesteeringud ja eksport. Kagu-Aasia tiigrite majandus ja eksport on viimastel aastatel kasvanud nutika välisinvesteeringute kaasamise abil.
    Kagu-Aasia tiigrite investeerimiskliimat iseloomustab sissevoolava raha hulk. Näiteks 1995. aastal jõudis Singapuri kokku 6 miljardit dollarit ning Kesk- ja Ida-Euroopasse kokku 12 miljardit dollarit.
    Kui arvestada, et Kesk- ja Ida-Euroopas elab ligi 200 miljonit ja Singapuris 3 miljonit inimest, siis selgub, et pisikesse Singapuri on paigutatud ühe elaniku kohta mitukümmend korda rohkem raha. Singapuri näide on heaks eeskujuks Eestile. Nii Singapuris kui ka Eestis on turg väike ja seda negatiivset külge aitavad tasakaalustada välisinvesteeringud ettevõtlusse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.