25. september 1996
Jaga lugu:

Maailm investeerib tulevikupiirkondadesse

«UNCTADi raporti andmetel on välisinvesteeringud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kahekordistunud 1994. aasta 6,3 miljardilt dollarilt 12,1 miljardile dollarile 1995. aastal,» ütles Eesti välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus üleeile ajakirjanikele ÜRO aruande ametlikul esitlusel.

«Välisinvesteeringud on lisaks moodsale tehnoloogiale, oskusteabele ja töökohtadele andnud tõuke ka Eesti transiidi ja kaubanduse arengule,» ütles välisinveteeringute agentuuri asedirektor Agu Remmelg. Eesti suurim eksportöör Elcoteq ning möödunud nädalal Maardus uue terminaali avanud Coastal Corporation on näited selle väite kinnituseks.

Jüri Sakkeuse sõnul on maailma juhtivatel majandusriikidel plaanis investeerida Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse aastaks 2000 ligi 200 miljardit dollarit ehk 2400 miljardit krooni. See tähendab, et järgneva neljal aastal investeeritakse sellesse piirkonda keskmiselt ligi 50 miljardit dollarit aastas ja investeeringute maht kasvab aastaks 2000 võrreldes 1995. aastaga 76 protsenti.

Sakkeus ütles, et selline investeeringute maht saab võimalikuks tänu suurte infrastruktuuriobjektide ja telekommunikatsioonide erastamisele Tshehhis, Ungaris ja teistes riikides.

Sakkeuse sõnul suureneb maailmas konkurents välisinvesteeringute kaasamise vallas ja rikkamatel riikidel on välisinvesteeringute kaasamisel eelised. Nii näiteks kulutavad välisinvesteeringute kaasamisega tegelevad agentuurid Soomes ja Rootsis kümneid kordi rohkem raha, kui seda teeb välisinvesteeringute agentuur Eestis.

Eesti eelised investeeringute kaasamisel on riigi suhteliselt suur poliitiline stabiilsus, hea majanduskasv ja positiivne suhtumine välisinvesteeringutesse. Eesti eelis on ka Euroopa Liiduga ühinemist taotlev leping.

UNCTADi andmetel on välisinvesteeringute juurdevoolu ja majanduskasvu näitajate vahel tihe seos. Mida kiiremini ühe või teise riigi majandus areneb, seda rohkem ollakse sinna nõus investeerima, ja Eestil on paremate majanduskasvu näitajate tõttu välisinvesteeringute kaasamisel soodne positsioon.

Sakkeus ütles, et Eesti peab pakkuma välisinvestorile parimat võimalust pääsemiseks Euroopa Liidu ning Venemaa turule. Poliitlise kokkuleppe puudumine piiri- ja muudes küsimustes Venemaa ja Eesti vahel mõjub perspektiivis Eesti inveteerimiskliimale halvasti.

UNCTADi rapordi andmetel on omavahel tihedalt seotud välisinvesteeringud ja eksport. Kagu-Aasia tiigrite majandus ja eksport on viimastel aastatel kasvanud nutika välisinvesteeringute kaasamise abil.

Kagu-Aasia tiigrite investeerimiskliimat iseloomustab sissevoolava raha hulk. Näiteks 1995. aastal jõudis Singapuri kokku 6 miljardit dollarit ning Kesk- ja Ida-Euroopasse kokku 12 miljardit dollarit.

Kui arvestada, et Kesk- ja Ida-Euroopas elab ligi 200 miljonit ja Singapuris 3 miljonit inimest, siis selgub, et pisikesse Singapuri on paigutatud ühe elaniku kohta mitukümmend korda rohkem raha. Singapuri näide on heaks eeskujuks Eestile. Nii Singapuris kui ka Eestis on turg väike ja seda negatiivset külge aitavad tasakaalustada välisinvesteeringud ettevõtlusse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum