• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Scantrans üle miljoni tonni

    Scantransil ei ole Toomas Tuule sõnul plaani edaspidi Koplis laieneda. Firma tulevikku kümne aasta pärast näeb ta laevade punkerdamisbaasina. Tuul ei välista ka Scantransi terminaali sulgemist, sest tema sõnutsi võib ohtlike kaupade vedu läbi linna tulevikus hoopis lakata.
    Scantransi terminaal läks Kopli sadamas käiku 1. juulil 1992. Aktsiakapitali 120 000 dollarit panid kokku riigiettevõte Tallinna Sadam (55 protsenti) ja Rootsis registreeritud erafirma Urals Scandinavia (45 protsenti).
    Tuule sõnul kasvas transiidi maht majandusaastate lõikes 450 000 tonnilt 908 000 tonnile. Hüpe Scantransi arengus toimus 1993. aastal pärast aktsiakapitali laiendamist, lisas ta. Uue osanikuna tuli terminaali Iiri firma Voncar Investment, kes investeeris 240 000 dollarit, saades 67 protsenti aktsiatest.
    Urals Scandinaviast võrsunud International Petrol Productsile kuulub täna 15 ja Tallinna Sadamale 18% Scantransi aktsiatest. Mõni aeg tagasi Tallinna Sadamas revisjoni korraldanud riigikontroll on leidnud etteheitmisväärset selles, et Tallinna Sadam loobus Scantransi aktsiate eelisostu õigusest.
    Ma pean ainuõigeks sammuks, et sadama loobus aktsiakapitali laiendamisel osalemise eelisõiguse kasutamisest, märkis Tuul.
    Scantransi algusaegadel oli firma üks Interrinde staape, katusel lehvis punalipp, terminaal oli räpane ja mehed käisid ringi närustes riietes nagu sunnitöölised, märkis Tuul. Keskkonnakaitseküsimused olid tollal nõnda teravad, et keskkonnaministeerium ähvardas terminaali Tuule sõnul korduvalt sulgeda. Pärast aktsiakapitali laiendamist on Scantrans aga kujunenud eeskujulikuks terminaaliks, kuhu keskkonnaministeerium toob ekskursioone, lisas Tuul.
    Tuule sõnul polnud Tallinna Sadamal 1993. aastal raha Scantransi aktsiakapitali laiendamiseks ja sadama endine peadirektor Peeter Palu nõudis Scantransilt hoopis dividende.
    Sadama töötajad mäletavad likviidsusprobleeme, kui Palu kutsus hommikul pearaamatupidaja välja ja tõmbas firmade nimekirjas punase pliiatsiga alla, kellele õnnestub sel päeval võlg ära maksta.
    Terminaali heasse korda saamiseks ja käibe suurendamiseks oli hädavajalik nii kasumi reinvesteerimine kui ka aktsiakapitali laiendamine, lausus Tuul.
    Terminaali on tänaseks investeeritud 70 mln krooni, seejuures ka kogu 15--18 mln kroonise iga-aastane tootmiskasumi. Mahuteid on Scantransil 20 000 kuupmeetrit.
    Tuule sõnul on Voncar Investmenti tulek terminaali omanikeringi tähendanud lisaks raha sissepanekule ja laenude saamisele ka kaubavooge Venemaalt. «Operaatorfirmade erastamine on Tallinna Sadamale kõige tulusam. Sest siis võtavad need enda peale muidu sadamal lasuva riski tuua kaup terminaali ning sadam teenib oma raha käibe pealt,» on Tuul veendunud.
    Tallinna Sadam teenib keskmiselt 12 krooni iga Scantransi tuleva laeva tonni ja kuus krooni terminaali tuleva kauba tonni pealt, rääkis Tuul. «Kui Scantransi käive oli esimestel tegutsemisaastatel keskmiselt 40 000 tonni kuus ja headel kuudel 60 000 tonni, siis praegu 100 000--120 000 tonni kuus. Korrutades need numbrid 18 krooniga, selgub, et Tallinna Sadam teenib ainuüksi tänu meile 1,62 miljonit krooni kuus rohkem kui varasematel aastatel,» räägib Tuul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Tondilossistunud Linnahall ootab uut võimalust
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.
Kinnisvara hinnatõusule tõmmati kriips peale
Kuna kinnisvara hinda mõjutavad oluliselt ka kõrvalkulud, siis saab juba täna prognoosida, et energiahindade kasvu valguses on kinnisvarahindade tõus läbi, kirjutab Pindi Kinnisvara turuülevaates.
Kuna kinnisvara hinda mõjutavad oluliselt ka kõrvalkulud, siis saab juba täna prognoosida, et energiahindade kasvu valguses on kinnisvarahindade tõus läbi, kirjutab Pindi Kinnisvara turuülevaates.