Ettevõtja tervitab loomu-likult maksukoormuse vähendamist kahel käel. Küsimus on selles, et ametnikud, mitte ainult Eestis, vaid igal pool, söövad ära kogu raha, mis neile antakse.
Küsimus on optimaalses maksukoormuses. Eestile on kõrged maksud strateegiliselt kahjulikud, kuna see pärsib ettevõtlust. Ta ei anna küll kohe negatiivset tulemust, aga hullem on see pikas perspektiivis.
Kui ettevõte erastatakse, vallandatakse hulk mittevajalikke inimesi. Riik on nagu erastamata ettevõte, kuhu võetakse järjest juurde.
Praegu vaadatakse seda, et mida me saaksime endale veel lubada. Peaks vaatama vastupidi -- kui suur on riigi eksisteerimiseks tema rahaline vajadus.
Kummaline ühepäevamentaliteet on kütuseaktsiisiga: tõstetakse lihtsalt, et äkki saab lühiajaliselt mingi raha juurde, ehkki ka poliitikud väidavad, et tegelikult hakkab suurem osa rahast minema kõrvale ja mustalt.
Tekivad käärid. Keegi ei vaidle maksude vähendamise vastu, teooria on kõigile selge, aga tehakse vastupidi. See meenutab ettevõtet, kus on mingid finantsprobleemid, seal tehakse lühiajalisi otsuseid. Lühiajalise ressursi arvel kaetakse pikaajalisi kohustusi.
Ega ausalt öeldes ei usu eriti, et valitsus seda vähendab. Pigem tuleb surve maksukoormuse tõstmiseks.
Iseenesest on väiksem maksukoormus muidugi teretulnud, aga minule on kõrva jäänud just kavad või surve sotsiaalmaksu tõstmise suunas. Ja arvestades sellega, et midagi pensionide vallas tuleb ära teha, on see arusaadav. Kohustused lähevad järjest suuremaks, kui on olemasolevad varad. Ma ei näe praegu võimalust, et praegune või ükskõik milline valitsus saaks maksukoormust eriti vähendada, ilma et seejuures kulusid kärbitaks.
Mis puudutab kaudsete ja otseste maksude vahekorda, siis olen ka mina seda meelt, et mootorikütuse aktsiis peaks pikemas perspektiivis tõusma. Seda kõrvutades kasvõi autode hulka ja kehva teedevõrku.
Ma isiklikult olen arvamusel, et mootorikütuse aktsiis on praegu suhteliselt madal ja ruumi tõusta on veel küll. Et seejärel maksukoormus tervikuna ei suureneks, võiks kusagilt mujalt järele anda.
Üldine poliitiline hoovus, mulle tundub, on ikkagi pigem maksukoormuse suurendamise kui vähendamise suunas. Mis ei tähenda, et see mulle ütlemata head meelt valmistaks.
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.