Läti hingab kuklasse

Transiidi kiirele arengule on aidanud kaasa lõunanaabrite hea läbisaamine Venemaaga. Transiidikaubandust elavdab ka 1. juulist Riia kaubasadamas tööle hakkav esimene Läti vabakaubandustsoon.

Teine lätlaste edu põhjus on välisinvestorite üha kasvav huvi. Läti eeliseks on geograafiline asend. Kui lõunanaabrite majandus jõuab oma arenguga meile järgi, siis hakkab geograafiline asend investorite silmis üha tähtsamat osa mängima. Lätis on riigi osalus sisemajanduse kogutoodangus Balti riikidest kõige suurem. Kui valitsusel õnnestub teostada oma jõuline erastamisprogramm, võib lähima paari aasta jooksul otseinvesteeringute maht Lätis võrreldes Eestiga märgatavalt kasvada.

Ettevõtete erastamisel on Eesti käest laskmas senist edumaad. Kui Läti valitsus on viimasel aastal suutnud infrastruktuuri erastamist kiirendada, siis Eestis viimased valitsused on erastamist hoopis pidurdanud. Seda märgitakse üha tihedamini ära ka lääne pressis.

Nii kirjutas hiljuti Economisti gruppi kuuluv Business Eastern Europe, et Eesti valitsus vaidleb erastamisagentuuriga ja venitab Eesti Telekomi ning Tallinna Sadama privatiseerimisega sellepärast, et valitsus soovib nende kahe firma erastamist saada enda kontrolli alla.

Riia väärtpaberibörsi presi-dent Uldis Cerps loodab aga, et eestlaste venitamine aitab Riia börsil saada juhtivaks börsiks Balti riikides. Cerpse sõnul annab Riia börsile Tallinna ees selge edumaa just infrastruktuuri kiire erastamine. Käesoleval aastal tulevad Riia börsile gaasifirma ja naftaterminaali aktsiad, järgmisel aastal kavatsetakse alustada kauplemist Läti energiafirma ja telekommunikatsioonifirma aktsiatega.

Kui veel mõni aasta tagasi võis Eesti kelkida, et on majanduse arengus kolmest Balti riigist edukaim, siis nüüd teeb seda Läti. Eestil tuleks välismaailma silmis luua uus imago. Põhirõhu peaks panema kõrgtehnoloogia ja rahanduse arendamisele. Viimases valdkonnas oleme Lätist ja Leedust kindlalt ees, seda tõestab kasvõi Tallinna börsi kiire areng.

Kindel on ka see, et Eesti ettevõtted on lõunanaabrite omadest jõukamad. Seda näitab eestlaste tung Lätti, lõunanaabrite firmad on Eestisse tulekuga olnud palju tagasihoidlikumad. Lätis tegutseb praegu 300 Eesti kapitali osalusega firmat. Eestis on Läti kapitali osalusega ettevõtteid 113.

Meie valitsus peaks võtma eeskuju Läti kolleegidest, kes on oma riigi arengu kohta koostanud viieaastase majanduse prognoosi. Eesti valitsus on taolise programmi suutnud koostada ainult üheks aastaks. Selleks et paariaastane vahe Läti ja Eesti vahel säiliks, tuleb lätlaste viieaastane programm teostada Eestis kolme aastaga.