Memorandumi järgimine vähendab inflatsiooni

Valuutafondi esindaja Eestis Dimitri G. Demekase sõnul mõjutab memorandumis antud lubaduste täitmine lihtsate inimeste elu paremusele, sest viib inflatsiooni vähenemiseni ja vähendab finantsriske.

Eelmisel aastal sõlmitud memorandumist pole Eesti suutnud täita lubadust vähendada jooksevkonto defitsiiti 6 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

«Eesti tänavuse esimese poolaasta 9,8protsendiline jooksevkonto defitsiit on üks suuremaid ohu märke,» ütles Dimitri G. Demekas.

Valitsuse ja Eesti Panga pressiavalduses nimetatakse jooksevkonto kõrget defitsiidimäära kiiresti areneva majandusega paratamatult kaasnevaks nähtuseks, mis peegeldab Eesti puhul investeeringute rahastamist välisfinantseeringute arvel.

Memorandumi abil saavad Eesti valitsuse majanduspoliitilised kavatsused teatavaks enam kui 170-le rahvusvahelisse valuutafondi kuuluvale riigile.

Valitsus kinnitab äsja allkirjastatud memorandumis ettevalmistuste kiirendamist Euroopa Liiduga ühinemisel, säilitades suurenevale tootlikkusele rajatud majanduskasvu, piirates jooksevkonto defitsiiti ja tagades inflatsiooni edasise alanemise. Eestis jätkuvad memorandumi kohaselt majanduse struktuursed ümberkorraldused, seal hulgas infrastruktuuri ettevõtete erastamine ja maareformi läbiviimine. Tuleval aastal peavad riigi välisreservid kasvama 1,3 miljardi kroonini.

Suurendades kodumaist säästmist, planeerib valitsus 1998. aastal kogu avaliku sektori ülejäägi suuruseks 1,5--2 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Säästmise ühe nurgakivina näeb valitsus põhjalikku pensionireformi, mille eesmärgiks on kogumiskindlustuse osatähtsuse suurendamine pensionisüsteemis. Tulevase süsteemi kohaselt moodustub pension kolmest osast: riiklik miinimumpension, kohustuslikust isiklikust panusest finantseeritav lisapension ja vabatahtlik osa.

Raha- ja panganduspoliitika osas kinnitatakse memorandumis krooni fikseeritud vahetuskursi ja ja valuutakomitee süsteemi jätkamist.

Euroopa ühisvaluuta kehtestamisel asendatakse Saksa mark euroga. Eesti Pank jätkab pikemaajalise eesmärgina pankade kapitaliseerituse tugevdamise poliitikat, olles valmis tõstma 1998. aastal kapitali adekvaatsuse määra 12 protsendini.

Kommenteerides hiljutisi sündmusi Eesti aktsiaturul, nimetatakse destabiliseerivaks asjaoluks aktsiaturgude liigset mõjutatust ettevõtete ühe kuu kasuminäitajatest. Sellises olukorras on esmaoluline, et avaldatavad finantsaruanded ja muu informatsioon oleksid läbipaistvad ja võrreldavad, öeldakse pressiavalduses.

Memorandum on valitsuse tähtsaim majanduspoliitiline dokument, kuid seda ei avalikustata enne läbivaatamist valuutafondi direktorite nõukogu poolt detsembris.