Isamaa puhastab platsi ettevõtjatest

Eesti poliitilisel maastikul on tekki-mas tugev tsentristlik jõud, mille moodustab Isamaaliit koos Koonderakonna ja Maarahva ühendusega. Esmaspäeval teatasid Isamaaliidu juhid, et nende erakond pooldab sotsiaalset turumajandust.

Äripäevale tuli Isamaaliidu avaldus halva üllatusena. Kahju, et üks Eesti põhimõttekindlamaid erakondi on lähenevate valimiste hirmus võtnud omaks selle populistliku loosungi.

Samas, nagu võib ka juhtkirja kõrvalt lugeda, ei suuda aga Isamaaliidu juhid defineerida, mida see sotsiaalne turumajandus ikkagi tähendab.

Toimetuse arvates tähendab sotsiaalne turumajandus tagasipöördumist sotsialismi poole. See tähendab tegelikult sisemajanduse kogutoodangu senisest suuremat ümberjaotamist. Kõige negatiivsem on selle juures aga see, et jagajaks on riik.

Hea näide sotsiaalsest turumajandusest on praegune Rootsi. Eesti puhul on aga liiga vara rääkida sotsiaalsest turumajandusest. Meil ei ole veel midagi ümber jagada. Sotsiaalne turumajandus Eesti mudelis tähendaks maksude tõusu ja see on viimane asi, mida meie arenev ettevõtlus praegu vajab.

Muidugi ei julge Isamaaliit seda avalikult tunnistada, aga teist võimalust sellise poliitika elluviimiseks ei ole. Eesti praegusest maksukoormusest ei piisa, et teha teoks kõik need Isamaaliidu kokkukorjatud populistlikud loosungid, nagu näiteks monopoolsete ettevõtete teenuste hinna tõusu peatamine, inimeste sotsiaalprobleemide lahendamine, pensionite ja haridustöötajate palkade tõus, regionaalsete toetuste suurendamine.

Naeruväärne on aga see, et kõik need eesmärgid lubab Isamaaliit saavutada maksukoormust vähendades. Sellist valimisprogrammi iseloomustab hästi väljend «poliitiline prostitutsioon».

Tundub, et Isamaaliit on õppust võtnud Koonderakonnast. Nimelt on Koonderakonda iseloomustatud kui erakonda, mis koondab kõigi huvigruppide huvid ja lubab neid esindada ja ellu viia. Tulemus on aga see, et ei saavutata midagi.

Kuid ei ole halba ilma heata. Kui seni pidas Äripäev Eesti poliitikaelu üheks miinuseks paremerakondade paljusust ja sellest tulenevalt nende nõrkust, siis nüüd, valimiste lähenedes, tundub, et suurem osa Eesti erakondi on poliitikamängu mängides kogunenud keskpõrandale kokku.

Kui kuulata erakondade lubadusi, siis ei ole mingit vahet, kas valida järgmisse riigikokku mõõdukas, koonderakondlane, maapartei esindaja või isamaaliitlane -- üks suur isamaaline Koondpartei kõik.