Kaevurite streik levib

«Valitsusel on aeg aru saada, et olukord muutub tõsiseks, kui töö on peatanud 57 kaevandust,» ütles Ukraina sõltumatu kaevurite ametiühingu esimees Mihhailo Volõnets. Streigist võtab osa 130 000 söekaevurit. Ametiühingu teatel võlgneb riik kaevuritele 2,24 miljardit grivnat ehk 15,5 miljardit krooni.

Eelmisel kuul kärpis Ukraina rahandusministeerium eelarvekulusid tervelt kolmandiku võrra, et saada rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) 2,5 miljardi dollari suurust kolmeaastast laenu. Tuleval nädalal on Kiievis kavas Euroopa arengupanga (EBRD) 2900 osavõtjaga rahvusvaheline konverents, kus Ukraina tahab tutvustada oma reforme ja plaane. Sellest seisukohast tuli kaevurite streik valitsusele väga ebakohasel ajal.

Ukraina üks tundlikumaid poliitilisi teemasid on söetööstuse subsiidiumid, mida eelarvekärbete raames on eelmise aastaga võrreldes vähendatud kolmandiku võrra, mis on ka üks streigi põhjusi.

Kaevurid nõuavad palgavõlgade tasumist, mis mullu kasvasid miljardi grivna võrra ja on nüüd 2,24 miljardit. See moodustab keskmiselt 10 kuu palga. Teiseks taotlevad kaevurid reaalpalga tõstmist NSVLi aja tasemele. Nende praegune reaalpalk moodustab 1990. aasta palgatasemest ainult 30 protsenti. Subsiidiumide vähendamise oludes on valitsusel raske aga kaevurite nõudmisi täita.

Ehkki söetööstus on riigi üks tähtsamaid tööstusharusid, on söetootmine muutunud ebarentaabliks.

Umbes 40% riigi 240 kaevandusest töötab kahjumiga ning söetoodang on 1991. a alates kahanenud enam kui poole võrra. Kaevurite töötingimused on väga rasked. Sel aastal on õnnetuste läbi surma saanud 166 kaevurit. FT-ÄP