Salakaubaga aktsiisi vastu

Artikkel

- Uudised
- 25. juuni 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Salakaubaga aktsiisi vastu
Tubakatoodete maaletoojad on kõrgema tubakaaktsiisi kohta oma tauniva arvamuse valitsusele juba teatavaks teinud. Firmad on argumenteerinud kriitikat väidetega, et ka praegune aktsiisimäär 4,5 krooni ühe suitsupaki pealt ületab kriitilise piiri, sest salakaubitseja teenib makse mitte makstes nii suuri kasumeid, et need kaaluvad üles mistahes riski vahelejäämisel.
Aktsiisimäära tõstmine krooni võrra suurendaks salakaubitsejate kasumit veelgi ning salakauba osa plahvatuslik kasv on paratamatu, kinnitavad tubakamüüjad. Nende andmetel on salatubaka osakaal praegu 17 protsenti kogu tubakamüügist. Eelmisel aastal moodustas salakaup müüdud tubakatoodetest vaid 5 protsenti, väidavad müüjad.
Rothmansi ja Dunhilli sigarettide ainumüüja TRC Tubaka ASi juhatuse esimees Vahur Jegorov ütleb, et kui mullu oli salatubaka osa Eestis väike, siis polnud see tolli tubli töö tulemus, vaid see oli tingitud asjaolust, et riik oli kehtestanud õige aktsiisimäära. Salatubakaga polnud kasulik tegeleda, lisab Jegorov.
ASi Liviko turundusdirektor Peeter Pallo pole samuti rahul valitsuse kavaga tõsta käesoleva aasta detsembris kange alkoholi aktsiisimäära 13 protsenti. Viina aktsiis suurenes viimati 1995. aasta detsembris. «Siis tõsteti aktsiisimäära 100 protsenti ja seda põdes Liviko vähemalt kaks aastat,» sõnab Pallo.
«Fakt on see, et aktsiisitõus tõi kaasa salaviina müügi järsu suurenemise,» lisab ta.
Pallo on veendunud, et kui aktsiisimäär tõuseb, väheneb Liviko toodete müük umbes kümnendiku võrra. Aasta lõpul kavandatav aktsiisitõus teeb pooleliitrise viina kolm kuni viis krooni kallimaks.
Pallo sõnul pole paarikroonine viinapudeli hinna kallinemine iseenesest midagi hullu, kuid juba praegu on tema väitel näha salaviina leviku laienemist.
«Vaesemad ei osta ilmselt juba ammu poest viina,» lausub Pallo. «Aktsiisitõus hoogustab seda protsessi veelgi.»
«Inimesed joovad küll edasi, aga nad joovad midagi muud,» lisab ASi Onistar juhatuse esimees Priit Vodja. Tema sõnul oleks viina aktsiisimäära tõstmine sellel aastal väga rumal samm.
Peeter Pallo ja Vahur Jegorov on mõlemad nõutud, sest ministeeriumiametnikud ei suvatse alkoholi- ja tubakafirmadega aru pidada, mida võib aktsiisi kasv endaga kaasa tuua. «Kui on poliitiline otsus tehtud, et eelarve tuleb täis joonistada, ei aita enam ei ussi- ega püssirohi,» nendib Pallo.
Rahandusministeeriumist kinnitatakse, et tubaka- ja alkoholiaktsiisi suurenemine on otseselt tingitud soovist saada riigieelarvesse rohkem raha. Ministeeriumi kantsler Agu Lellep on väljendanud korduvalt usku, et Eesti toll on juba niivõrd tugev, et on võimeline salakauba sissevoolu ohjeldama.
Vahur Jegorov avaldab arvamust, et Eesti toll ei pea midagi kinni. Kui ikka salakaupa tahetakse riiki sisse tuua, siis see ka tuuakse, väidab ta.
Lembitu kauplusest Suure-Jaanis öeldakse, et esimestel päevadel pärast aktsiisi tõstmist ostetakse suitsu ja viina vähem, mõne aja pärast on läbimüük endine. Sama mõtet väljendab Lihula Edu kaupluse juhataja. Salaviina pole liikvel nähtud.
Hetkel kuum