Kas peate neid vastutavaks riigile kahju tekitamises?

Usun, et nad kindlasti on kõik vastutavad kahju tekitamises, sest ilma nende otsustusteta ei oleks ju raha Maapanka paigutatud. Jääb üle vaid küsida, kuivõrd nad on selles süüdi. Kui nad olid desinformeeritud, on nende süü väiksem, kui nad olid hästi informeeritud, on süü suurem.

Rahandusministri olukord on tunduvalt keerulisem. Siin tuleb juurde igasugu muid faktoreid. On ju Maapangaga seonduva kohta vastukäivat infot liiga palju. Eesti Pank ütleb, et valitsus oli täielikult teadlik pangas toimuvast, valitsus ütleb, et keskpank ei informeerinud neid. Seetõttu on mul raske kellelegi templit selga lüüa, kui suur on kellegi süü. Kuid juba oma ametikohast tulenevalt vastutavad nad kõigi oma tegemiste eest. Ja nende tegemised on toonud riigile kahju.

Parlamendiliikmena ma ootaks, et valitsus esineks parlamendi ees seletusega ja annaks adekvaatset infot, mis pangas toimus, missugused sammud olid valed, kelle suhtes on alustatud uurimisi.

Riigikontroll arvab endal olevat ettenäge-misvõime, millal mingi rahainstitutsioon, antud juhul Maapank, muutub ohtlikuks. Süüdistatakse selles, et pandi mõned päevad või mõned kuud enne veel deposiiti raha. Siis tekib alati küsimus, millal see plõks käib, näiteks, kas Ühispanka praegu võib raha paigutada või ei.

Üldiselt olen ma hr Sirendiga nõus, et panga põhjaminekus ei saa süüdistada panga kliente, vaid ikkagi neid, kes panga paljaks röövisid.

Rahandusministeeriumi puhul need materjalid ei veena mind milleski ja sotsiaalministeeriumi puhul on küsimus selles, et sotsiaalfondi ja haigekassa raha oli seal tõesti ebaproportsionaalselt suures koguses. Aga tuleks analüüsida, kui palju oli kohalikel haigekassadel ses suhtes vabadust. Maapank oli kõige laiema struktuuriga pank ja teisalt, mitmed deposiidid pandi ju selle pärast, et Maapank pakkus kõrgemaid intresse. Siin oli ka sotsiaalfondi ja haigekassa tahtlik eksiteele viimine Maapanga juhtide poolt. Need inimesed pole ju finantsiliselt nii kogenud.